Suvisel pööripäeval oli Maa telg Päikese poole maksimaalselt kaldu

Kas tundsite eile õhtul veerand üheksa paiku midagi erilist? Tõenäoliselt mitte, ent sellest hoolimata elasite läbi olulise kosmilise sündmuse: suvise pööripäeva. Igaüks ei pruugi teada, et suvine pööripäev on sarnaselt talvisele pööripäevale täpne hetk ajas. Üldiselt eeldatakse, et kuna suvine pööripäev langeb aasta pikimale päevale, ongi terve too päev pööripäev. See pole päris tõsi.

Põhjapoolkeral on suviseks pöörihetkeks see hetk, mil Maa telg on planeedi 365-päevasel orbiidil kõige rohkem Päikese poole kaldu — 23-kraadise ja 26-minutise nurga all. See ei leia aga aset südapäeval ega südaööl, vaid iga planeedi paiga jaoks samal ajal. Pöörihetk pole nagu uue aasta saabumine, mil kellad löövad kesköötundi igas ajavööndis eri ajal — tegu on globaalse sündmusega ning pööripäeva-hetk saabub igal pool ühel hetkel, vahendab Discovery News.

Põhjapoolkera suvine pöörihetk leiab, muide, aset täpselt samal hetkel kui talvine pööripäev lõunapoolkeral.

Tänavu oli Maa kõige rohkem Päikese poole kaldu — ning suurem osa põhjapoolkerast päikesevalguses — eile Eesti aja järgi kell 20:16. See hetk on igal aastal eri ajal; mõnikord ei pruugi pööripäev üldse 21. juunile langeda.

Samuti tuletab suvine pööripäev meelde, kuidas meil on vedanud, et elame planeedil, mille telg on längus.

Kui Maa pöörleks vertikaalselt — nii, et selle orbitaaltasandi suhtes kalle puudub —, oleks Päike ekvaatoril alati otse pea kohal ning poolustel valitseks igavene hämarik.

Ekvaatoril oleks iga päev suvine pööripäev ning poolustel alati talvine pööripäev. Poleks aastaaegu ning maailm oleks väga teistsugune paik, kuna elutu kõrb ekvaatori lähistel ning jäised poolused oleksid ühtmoodi inimeluks sobimatud.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!