Just praegu on kõige õigem aeg kaseviha meisterdamiseks
Ühtlased oksad
Saunaviha valmistamine on suuresti tunde järgi tehtav töö, tõdeb RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna loodusvaht Aare Aalja, kes oma sõnul toob metsast ühe portsu kaseoksi koju ning hakkab siis nende hulgast vihta kokku sättima. Ikka nii, et tuleks endale käepärane viht, mida on mõnus peos hoida ja mis ilus ühtlane välja näeb.
Viha jaoks sobivad oksad võiks Aalja sõnul olla ilusad ühtlased, rohkete lehtedega; väga hõredad ja haralised oksad ilusa viha tegemiseks ei sobi. Ta ei soovita lõigata viha tarvis ka nn leinakase väga peeneid ja allarippuvaid oksi, sest need on liiga õrnad. Sobivaid oksi tuleks välja valida juba metsas, et puule ilmaasjata mitte häda teha.
Kindlasti ei kaksata vihaoksaks kaselatva ega võeta seepärast noort puud maha – viha tarvis lõigatakse ikka kasvava kase külgmisi oksi. Riigimetsast on kasevihtade tegemine lubatud oma tarbeks ja väikestes kogustes. RMK Viljandimaa metsaülema Elor Ilmeti sõnul kehtivad siin samad reeglid nagu kuuseokste, marjade-seente ja ravimtaimede puhul.
Ehk et metsaseaduse järgi tohib avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, loomi ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutuse ja metsaomaniku nõudeid järgides. Soovituslik on kaseoksi võtta elektriliinide alt ja kraavipervedelt, kus puudel pole lootust suureks sirguda.
Viha kokkupanek
Luua metsanduskooli õpetaja Vello Keppart soovitab viha tegemist alustada kaseokste ühepikkuseks lõikamisest. Käepärased on näiteks poole meetri pikkused oksad. „Liiga pika vihaga ei saa vihelda, siis tõmbad lisaks endale ka kolmele naabrile laksu,“ muheleb Aare Aalja.
Saunaviha esimeseks oksaks soovitab Vello Keppart valida ilusa lehvikukujulise oksa. „Selle peale hakka oksi laduma, jälgides hoolega, et ülemised otsad üksteist kenasti kataksid ja ühetasa oleksid. Kui pool vihta on tehtud, keera talle teine külg ja lao oksi, kuni viht on valmis,“ õpetab Keppart. Ürita viht teha selline, et üheski küljes ei oleks lehtedest paljast kohta. Seda, kas viht on valmis või ei, võid katsetada nn proovivihtlemisega. „Mina ikka katsun turja pealt kuivalt üle, kas viht sobib,“ kinnitab Aare Aalja.
Sel, kes elus päris esimest korda saunavihta teeb, tasuks eeskujuks võtta mõni meelepärane viht ning katsuda ise samasugune valmis meisterdada.
Sidumine ja kuivatamine
Valmis viht tuleb hästi kõvasti kareda nööriga kinni siduda, sest oksad kaotavad kuivades oma mahtu ja võivad lõdva sidumise korral lihtsalt vihast välja pudeneda.
Seejärel vaata üle viha kuju – kui viht näib haraline, tuleks väljaulatuvad raod oksakääridega ära lõigata. Tasanda otstest ühepikkuseks – näiteks löö kirvega – ka viha käepide.
Tee vihtu nii palju, et jaguks järgmise jaanipäevani. Aare Aalja ütleb, et tema arvestab iga nädalavahetuse kohta kaks vihta ning kasutatud vihta teist korda enam ei tarvita. Ent kui vihale mitte väga vihaselt valu anda, sobib temaga vihelda ka teisel saunakorral.
Värsked, äsjavalmistatud kasevihad tuleb kindlasti Aalja sõnul kuivatada ja ka säilitada kohas, kus päike peale paistma ei ulatu ning kus õhk liigub, näiteks aidas, heinaküünis. Eriti efektne on säilitada vihta toidukilesse mässituna sügavkülmas. „Selline viht on täpselt nagu äsja tehtud,“ kinnitab Aalja.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
