Kuidas uurida süvakosmoses olevat ainet ilma seda katsumata?

“Kuidas saavad astronoomid uurida kaugel kosmoses olevat ainet ilma seda katsumata?” küsitakse täheteadlastelt juhuvestluste käigus tihti. Osutub, et kosmilise aine koostist ja muid omadusi reedab selle osakeste välja saadetav kiirgus ehk valguslained. Kui osakestelt saabuv kiirgus vikerkaarena laiali laotada, on tulemus igale osakesele, näiteks teatud molekulile ainuomane nagu sõrmejälg.

Molekulide vikerkaarevärvid on muuhulgas suurepärane viis tähtede ja planeetide sünni uurimiseks, vahendab Novaator.

Inimesed on Päikese ja Maa ning teiste tähtede ja planeetide sündi mõista üritanud aastatuhandeid. Et Päike on meie peamine energiaallikas ja Maa meie kodu, on nende tekke küsimused selgelt väga olulised. Viimastel aastakümnetel on selles vallas ka suurt edu saavutatud ja tänaseks teame, et tähed tekivad hiiglaslikes kosmilistes gaasipilvedes, mille mõned osad teatud tingimustel iseseisvate alampilvedena kokku tõmbuvad.

Hetke, mil kokku tõmbuva gaasipilve keskmes algavad suures koguses energiat vabastavad vesinikutuumade ühinemised ehk termotuumareaktsioonid, loetaksegi tähesünniks. Vastsündinud tähest üle jäänud ainest moodustuvad aga miljonite aastate vältel planeedid, mis sarnaselt Maa ja teiste päikesesüsteemi planeetidega oma ematähe ümber tiirlema jäävad.

Maa on Päikese kõrvalprodukt

Päikese kui kõrvalproduktina moodustus niisiis ka meie koduplaneet. Ülaltoodud loos on aga suur hulk üksikasju, mida tuleb veel täpsustada ning selleks kasutame teiste meetodite seas molekulide kiirgust. Igat liiki molekulile ja aatomile vastab teatud kiirguslik sõrmejälg.

Loe pikemalt edasi SIIT.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!