Inimeste evolutsioon on arvatust aeglasem
Kummaltki vanemalt on pärit sellest pool. Eelnevalt inimahvide genoomis aset leidvate muutuste uurimise põhjal on arvatud, et kokku pärandab kumbki vanem oma järeltulijale 100-200 mutatsiooni. Üksikud mutatsioonid on aga evolutsiooni üheks peamiseks edasi viivaks teguriks, vahendavad ERR Teadusuudised.
Seetõttu sunnib leid inimahvide ning inimeste kronoloogilist lahknemispunkti ümber arvestama. Aeglasem genoomi mutatsiooni kiirus tähendab, et see leidis aset kaugemas minevikus kui seni arvatud. Lisaks on traditsioonilise vaatenurga kohaselt arvatud, et enamik mutatsiooni pärandub edasi isaliinis, kuna spermatosoidide tootmiseks kopeeritakse DNA-d tunduvalt sagedamini. Ajakirjas Nature Genetics ilmunud uurimus seab aga ka selle paradigma uude valgusesse.
Vaatluse all olnud kahest perest järgis üks teadlaste jaoks ootuspärast mustrist. Eurooplaste järeltulijal oli 92% muutustest pärit just isaliinis, teises peres oli vastan näitaja tunduvalt erinevam. Lääne-Aafrikas elava joruuba hõimu peres oli ainult 36% muutustelt pärit isa poolt, mis tähendab, et ema muteerumis kiirus oli suurem. See ei tähenda aga täielikult seda, et mutatsioonide kiiruses ei mängi sugu mingit rolli. Kuigi üksikute indiviidide puhul võib see varieeruda, on meeste mutatsioonide arv võrreldes naistega keskmiselt ühe põlvkonna kohta ikkagi suurem.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!