Supernoova jäänuk eraldab valgust
Selle lähedus Maale võimaldas astronoomidel SN 1987A nime saanud supernoova teket ennenägematult detailselt uurida. Nüüd teatasid astronoomid, et SN 1987A aastatega tuhmunud rusud on hakanud heledamaks muutuma. See näitab, et rususid on hakanud valgustama mingi muu energiaallikas, mis tähistab supernoova üleminekut supernoova jäänukiks, vahendab Novaator.
Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskuse astronoomi Robert Kirshneri sõnul on Supernoova 1987A nüüd noorim meile nähtav supernoova jäänuk. Kirshner juhib SN 1987A pikaajalist NASA Hubble'i kosmoseteleskoobiga läbiviidavat uuringut, mille käigus on selle muutusi alates 1990. aastast pidevalt jälgitud.
SN 1987A on ümbritsetud rõngaga, mis koosneb eelkäijalt tähelt tuhandeid aastaid enne selle plahvatamist õhku paiskunud ainest. Rõnga läbimõõt on umbes üks valgusaasta ehk 9,5 triljonit kilomeetrit ning selle seest tungib kasvava rusupilvena väljapoole tähe "sisikond".
Suurema osa supernoova valguse allikaks on plahvatuse käigus tekkinud keemiliste elementide radioaktiivne lagunemine, selle tulemusel supernoova aja jooksul tuhmub.
Vaatamata sellele on SN 1987A rusud hakanud heledamaks muutuma, mis viitab uue valgustava energiaallika tekkimisele.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!