Ajaloodoktorant otsib inimluudest meie esivanemate kohta uut infot

Tartu Ülikooli peahoone ja vana keemiahoone vahelt Püha Maarja kalmistult välja kaevatud 743 matust ootavad nii paremaid hoiutingimusi kui ka aega, mil ajaloodoktorant Martin Malve hakkaks neid oma lõputöö tarbeks uurima. Möödunud suvel Maarja kalmistul keskajast ning peamiselt varauusajast pärit inimeste luustike väljakaevamiste üks juht, esimese aasta doktorant Martin Malve on nende matuste käekäigu võtnud oma südameasjaks.

Nende ja veel varasemate väljakaevamiste käigus Tartu ülikooli inimluude hoidlasse jõudnud skelettide põhjal loodab Malve aastate pärast kaitsta doktoritöö, mis oleks esimene omataoline Tartu ülikoolis, sest käsitleks osteoloogiat – teadust inimluudest, mida Tartu ülikoolis otseselt ei õpetatagi, vahendab Novaator.

Juba Malve magistritöö oli uudse lähenemisega, ühendades arheoloogia, osteoloogia ja paleopatoloogia. Kui Malve käest küsida, kelleks ta end erialalt peab, ei oskagi ta valida arheoloogi, osteoloogi, paleopatoloogi ametinimetuse vahel, sest tegeleb nende kõigiga.

Huvi osteoloogia, täpsemalt paleopatoloogia ehk õpetuse vastu mineviku inimpopulatsioonides põetud haigustest tekkis Malvel 2007. aastal, mil Tartus tegi kiirkursuse Vilniuse ülikooli antropoloogiaprofessor Rimantas Jankauskas, kes on inimluid uurinud üle 20 aasta. Muu hulgas aitas ta eestlasi oma erialaste teadmistega, kui osales Konstantin Pätsi maiste jäänuste kindlaks tegemisel.

Pikemalt loe edasi SIIT.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!