Avastus: Ürgnaised rändasid ringi ja täitsid maa lastega, mehed aga püsisid kodukoopas

Umbes 90 protsenti ürgaegsetest meestest elas ja suri samas paigas, kus oli sündinudki; naistest jäid elupõliselt paigale vaid umbes pooled. Kaks miljonit aastat tagasi Aafrika lõunaosas elanud inimese kaugete esivanemate kivistunud hambad on võimaldanud teadlastel teha tähelepanuväärseid järeldusi toonase ühiskonnakorralduse kohta, mida paistab olevat iseloomustanud täiskasvanuikka jõudnud naiste minemakolimine oma lapsepõlvekodust.

Nonde ahvilaadsete inimeste elu-olu kohta pole teada peaaegu mitte midagi, ent hammaste analüüs lubab järeldada, et meesisendid elasid ja surid oma sünnipaigas, naised aga kolisid sünnipaigast minema, loomaks pere ja kasvatamaks lapsi palju kilomeetreid eemal, kus nad ka surid.

Tulemused annavad mõista, et meie kõukude asurkondade sotsiaalne struktuur toetus asjaolule, et mehed elasid ühes piirkonnas ning tõenäoliselt kaitsesid oma territooriumit sissetungijate eest, samas kui täiskasvanuikka jõudnud naisi viidi kas vabatahtlikult või väevõimuga mujale, vahendab The Independent.

Ajakirjas Nature ilmunud, fossiilhammastele keskendunud uurimuse viisid läbi Oxfordi ülikooli, Leipzigi Max Plancki instituudi ning Lõuna-Aafrika Kaplinna ülikooli teadlased.

Meeste rände piiratus tekitab küsimusi kahel jalal kõndimise võime kujunemise kohta.

Uurijad nentisid, et tulemused viitavad sugudevahelisele erinevusele selles osas, mis puudutab ringirändamist, ja osutasid, et rännete muster meenutab seda, kuidas noored emased šimpansid sünnikarjast irduvad, mis aitab vältida järglaste saamist isaste sugulastega.

Teadlased ütlesid, et meeste rände piiratus tekitab küsimusi kahel jalal kõndimise võime kujunemise kohta. Varem arvati, et tagajäsemetel käimise komme tekkis eelkõige selleks, et isasloomad saaksid käia pika maa tagant toitu otsimas.

“Maastikul liikumine paistab olevat mõnevõrra piiratum kui me esmalt arvasime, ning meeste ja naiste liinides paistab ilmnevat lahknemine,” märkis Boulderis tegutseva Colorado ülikooli teadlane Sandi Copeland. “Me eeldasime, et täheldame mittelokaalsetest areaalidest pärit hominiidide suuremat osakaalu, kuna üldiselt on arvatud, et kahel jalal käimise evolutsiooni tingis osaliselt just isendite vajadus läbida üha pikemaid vahemaid.”

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!