Avastus: Ürgnaised rändasid ringi ja täitsid maa lastega, mehed aga püsisid kodukoopas
Nonde ahvilaadsete inimeste elu-olu kohta pole teada peaaegu mitte midagi, ent hammaste analüüs lubab järeldada, et meesisendid elasid ja surid oma sünnipaigas, naised aga kolisid sünnipaigast minema, loomaks pere ja kasvatamaks lapsi palju kilomeetreid eemal, kus nad ka surid.
Tulemused annavad mõista, et meie kõukude asurkondade sotsiaalne struktuur toetus asjaolule, et mehed elasid ühes piirkonnas ning tõenäoliselt kaitsesid oma territooriumit sissetungijate eest, samas kui täiskasvanuikka jõudnud naisi viidi kas vabatahtlikult või väevõimuga mujale, vahendab The Independent.
Ajakirjas Nature ilmunud, fossiilhammastele keskendunud uurimuse viisid läbi Oxfordi ülikooli, Leipzigi Max Plancki instituudi ning Lõuna-Aafrika Kaplinna ülikooli teadlased.
Uurijad nentisid, et tulemused viitavad sugudevahelisele erinevusele selles osas, mis puudutab ringirändamist, ja osutasid, et rännete muster meenutab seda, kuidas noored emased šimpansid sünnikarjast irduvad, mis aitab vältida järglaste saamist isaste sugulastega.
Teadlased ütlesid, et meeste rände piiratus tekitab küsimusi kahel jalal kõndimise võime kujunemise kohta. Varem arvati, et tagajäsemetel käimise komme tekkis eelkõige selleks, et isasloomad saaksid käia pika maa tagant toitu otsimas.
“Maastikul liikumine paistab olevat mõnevõrra piiratum kui me esmalt arvasime, ning meeste ja naiste liinides paistab ilmnevat lahknemine,” märkis Boulderis tegutseva Colorado ülikooli teadlane Sandi Copeland. “Me eeldasime, et täheldame mittelokaalsetest areaalidest pärit hominiidide suuremat osakaalu, kuna üldiselt on arvatud, et kahel jalal käimise evolutsiooni tingis osaliselt just isendite vajadus läbida üha pikemaid vahemaid.”
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!