Eksperiment: Milline teepakk laguneb looduses kõige kiiremini ja kaua?
Kuid kas see on tõesti nii ja kui kiiresti teepakid tegelikult lagunevad? Toidupoes ringi jalutades on näha teepakkide küllust – punane, must, roheline, erinevad ürditeed. Kuigi paljud rohelist mõtlemisviisi propageerivad väljaanded soovitavad teepakke komposti visata, tekib küsimus, kas tõesti kõik seal lagunevad? Sellele küsimusele oma uurimistöös «Teepakkide lagunemine looduslikku keskkonda jäljendavas mudelsüsteemis» vastust otsisingi, vahendab Roheline Värav.
Kaheksa erinevat teepakki
Teepakke saab rühmitada erinevate tunnuste järgi. Kõigepealt kuju – leidub ümmargusi, ristkülikukujulisi ja püramiidjaid teepakke. Pakkematerjale on samuti erinevaid – siid, filterpaber ja nailon, ja erinevaid teesegusid on peaaegu lõputu hulk. Iga segu annab uudse maitsekombinatsiooni ning iga inimene leiab just sellise tee, mis talle kõige rohkem meeldib. Soovid punast sidrunimaitselist teed ümmarguses teepakis? Aga palun! Või eelistad midagi traditsioonilisemat, nagu puhast musta teed? Sedagi leidub.
Oma katsesse võtsin kaheksa erinevat teepakki. Firmadest olid esindatud kõik, mida võib tavalises poes leida: Tetley, Dilmah, Lipton, Greenfield ja Herba. Soovisin uurida teepakkide lagunemist mitmest erinevast tunnusest lähtuvalt ning teepakkide valik seda peegeldaski. Firmalt Tetley valisin nende ikoonilise staatuse omandanud ümmarguse teepaki, firmalt Herba aga piparmündi- ja kummelitee. Suurfimalt Lipton võtsin kasutusele lausa kolm teepakki, neist kaks filterpaberist ja ühe nailonist pakkimismaterjaliga, ja firmalt Greenfield meemaitselise punase tee. Ennast väga keskkonnasõbralikuks pidavalt Dilmahilt võtsin ühe teepaki. Oletasin, et teepaki lagunemine sõltub eelkõige pakendi materjalist, mitte sisust, ja et erinevalt filterpaberist nailon ei lagune. Uurisin ka teepaki lagunemise sõltuvust teepaki kujust eeldades, et kuju toimuvat protsessi ei mõjuta.
Kõigepealt valmistasin tee. Teepakid asetasin kõik koos suurde tassi, kallasin keevat vett peale ning lasin viis minutit tõmmata. Tee värvus oli ilus tumepruun, kuna valdav enamik minu kasutatud teepakkidest koosnes mingis osas mustast teest. Uudishimust ma lausa pidin seda proovima, see maitses nagu tavaline ületõmmanud must tee. Järgnevalt võtsin teepakid veest välja ja asetasin musta mulla kihile, kuhu olin eelnevalt ruudustiku teinud. Iga teepakk sai oma koha ja numbri, et neid oleks hiljem võimalik ära tunda. Katsin teepakid mullakihiga ja asetasin kasti köögi aknalauale. Iga kolme päeva tagant kastsin mulda, et seda niiskena hoida.
Tekkimas oli ökosüsteem
Katse kestis neli kuud, mille vältel pidin iga kahe nädala tagant teepakid ülemise mullakihi alt välja kaevama, et jälgida toimunud muutuseid. Juba teisel nädalal oli teepakkide ümber näha hallitust, mis tõestas, et tekkimas oli ökosüsteem. Neljandal nädalal oli näha väikeseid valgeid ussikesi – mikrofauna esimesi ja ainsaid esindajaid, keda selle katse jooksul näha oli, kuid iga järgneva vaatluse ajal võis neid järjest rohkem ja rohkem teepakkide ümber silmata. Eksperimendi lõpuks oli neid täis kogu katseanum. Mikrofauna nimistule lisandusid veel beežid kandseened, keda võis märgata kaheksandal nädalal. Võib märkida, et ülemine mullakiht oli mässitud nõukogudeaegse marli sisse, mida tuli katse jooksul vahetada kolm korda. Iga nelja nädala tagant oli marlikiht lagunenud, mis tõestab, et vanad materjalid on tihti keskkonnasõbralikumad. Pärast kolmandat äramädanemist andsin alla ja asetasin lihtsalt ülemise mullakihi teepakkide peale – head materjali ei tohi raisata.
Nelja kuu jooksul lagunes täielikult vaid üks katses olnud teepakk – Dilmah Lemon’i sidrunimaitseline must tee. Punast teed sisaldaval teepakil Greenfield Honey Rooibos lagunes kõik peale sisu. Seega hüpoteesi, et sisu teepakkide lagunemist ei mõjuta, lükkasin ümber. Põhjendus on lihtne: kui teised teed, nagu roheline, must ja valge, on tehtud teepõõsa Camellia sinensis lehtedest ja erinevad vaid töötluse poolest, siis punane tee ehk rooibos on tehtud taime Aspalathus linearis purustatud oksadest. Lehed kui pehme mass lagunevad puidust kiiremini. Viis kasutatud teepakki, kaks firmalt Herba, kaks Liptonilt ja üks Tetley’lt, lagunesid sarnase kiirusega – nelja kuu jooksul olid neil täielikult lagunenud sildid ja nöörid, ent teepakid olid veel alles. Põhjenduseks pean seda, et teepakid on valmistatud erinevatest filterpaberitest. Nailonist valmistatud teepakk ei hakanudki nelja kuu jooksul lagunema.
Olen tehtud katse ja saadud tulemustega rahul, sest töö käigus omandasin palju uusi teadmisi. Lisaks viis projekt mind ka Eestist kaugemale. Iga aasta toimub Türgis Istanbulis INEPO ehk keskkonna-alaste uurimistööde rahvusvaheline olümpiaad. See aasta sain minagi oma tööga seal osaleda. Kokkuvõttes läks mul väga hästi – tõin koju pronksmedali ning seda kõike tänu oma teepakkidele!
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
