Tuleviku vaktsiinid kohandatakse iga patsiendi igale haigusele eraldi
Vaktsiinid on vaieldamatult parim meetod patsientide haigustest säästmiseks. Tänapäeval on teadlaste käsutuses palju strateegiaid, millega toota efektiivseid vaktsiine, mis suudavad ennetada ja ravida peaaegu kõiki haigustüüpe, kirjutab Imeline Teadus.
Vaktsiinide eeliseks lisaks madalale hinnale ja lihtsale kasutatavusele on peaaegu puuduvad kõrvalmõjud ja nad kõrvaldavad tihti haiguse enne, kui see jõuab tekkidagi. Vaktsiinid on nimelt kujundatud nii, et need tutvustavad immuunsüsteemile haigust esilekutsuvaid mikroorganisme või vähirakke kui soovimatuid võõrkehi. See viib antikehade moodustumiseni, mis kõigepealt vaenlase kõrvaldavad ja seejärel keha valgetesse verelibledesse jäävad. Kui see ohtlik mikroorganism mitu aastat pärast vaktsineerimist organismi ründab, on antikehad luurel. Nad tunnevad kohe vaenlase ära ja asuvad rünnakule, nii et mitmel juhul hävitatakse mikroorganism enne, kui inimene jõuab avastadagi, et ta on haigusega nakatunud.
Viimaste aastate jooksul on vaktsiinide arendamine teinud hiiglasliku sammu edasi. Klassikalised vaktsiinid, mille puhul nõrgestatud mikroorganismidega süst õpetab immuunsüsteemile hilisema infektsiooni äratundmist ja ründamist, nii et organism muutub haigusele immuunseks, on endiselt äärmiselt efektiivsed ja neid kasutatakse usinasti üle kogu maailma. Aga suurem osa uutest vaktsiinidest põhinevad arenenumatel põhimõtetel, kus geenitehnoloogiat kasutatakse väikeste, aga kergesti äratuntavate kahjutekitajate fragmentide aretamiseks – seda kas siis laboratooriumi Petri tassidel või patsiendi enda kehas. Nii saab vaktsiini kohandada spetsiaalselt iga patsiendi haigusele.
See on andnud uued võimalused vaktsiinide edu laiendamiseks, nii et need mitte ainult ei enneta võimalikke haigusi hilisemas elus, vaid ravivad ka patsiente, keda surmav haigus juba tabanud on. Need niinimetatud terapeutilised vaktsiinid on tihti loodud hävitama pigem haigeid rakke kui haigusttekitavaid mikroorganisme endid. See on arstidele andnud täiesti uue relva nagu noateral tasakaalu hoidmisele sarnanevas vähiravis, mis peab võitlema patsiendi enda rakkude haigete variantidega samal ajal terveid, kuid haigetega tihti täiesti identseid rakke säästes.
Vaktsiin pärsib vähihaigusi
2010. aastal sai USAs heakskiidu maailma esimene terapeutiline vaktsiin ja kuigi see ei ravi haigust välja, võib see pikendada nende meeste eluiga, kellel on eesnäärmevähk, mis muidu
ühelegi teisele ravile ei allu.
See vaktsiin on täiesti eriline, sest arstid võtavad patsiendi enda immuunrakud ja õpetavad neile laboris vähirakkude äratundmist, misjärel need jälle patsienti süstitakse, kus need kasvaja vastu rünnakule asuvad. Teised teadlased Clevelandis, USAs töötavad sellise terapeutilise vaktsiini väljatöötamise kallal, mis ravib rinnavähki. Katsed hiirte peal on näidanud, et vaktsiin vähendab vähirakkude kasvu poole võrra ja see võib olla piisav selleks, et teised ravivormid või keha enda kaitsemehhanismid suudavad neist võitu saada ja kasvaja täielikult hävitada.
Vähk pole ainus maailma surmavaim haigus, mille vastu teadlased loodavad uute vaktsiinidega võidelda. 2009. aastal alanud kolmeaastane katse 16 395 terve taimaalase peal näitas, et risk haigestuda eluohtlikku HI-viirusesse eelnenud vaktsineerimise korral võis väheneda 31 protsendi võrra. See on esimene kord, kui HIV-vaktsiin on andnud positiivseid tulemusi ja annab lootust vaktsiini parandamiseks nii, et AIDSi ja HIVi saab täielikult välja juurida. Sama suured lootused on seotud malaariavastaste vaktsiinidega. Selle haigusega on muidu samuti äärmiselt raske võidelda, kuna haigusttekitav parasiit läbib kehas terve rea erinevaid arengustaadiumeid ja seetõttu on immuunkaitsel seda raske ära tunda.
Teadustööd uute vaktsiinide vallas käivad käsikäes niinimetatud abiainete arendamisega. Need süstitakse organismi koos vaktsiiniga ja need stimuleerivad immuunkaitset nii, et see asub keha vaenlaste vastu palju ägedamale rünnakule. Üheskoos moodustavad need surmava kokteili haigusttekitavate mikroorganismide ja haigete rakkude vastu. Eesmärgiks on mõne aasta pärast ravida või ennetada üheainsa süsti abil isegi kõige kardetumaid haigusi. Artikkel tulevikus eeldatavasti kasutatavatest vaktsiinidest ilmus Imelise Teaduse 2011. aasta juuni numbris, lugu oli 6 leheküljel.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
