Matemaatika käib üle mõistuse? Teil võib olla düskalkuulia!
Üldharidussüsteemi raames tuleks düsleksia matemaatilise vaste, nn düskalkuulia all kannatavatele isikutele võimaldada eriõpet, leiavad seniseid uuringud koondava, ajakirjas Science avaldatud ülevaate autorid.
Ehkki vaegus on sama levinud kui düsleksia, s.t, selle all võib kannatada kuni 7% rahvastikust, on düskalkuulia kui kognitiivne arenguhäire seni suuresti tähelepanuta jäetud. Maailma teadlaste ja haridustöötajate ühispingutuste tulemusena on nüüdseks siiski tuvastatud aritmeetikat toetav elementaarne neuroloogiline võrgustik ning täheldatud düskalkuulikutest õppurite ajudes ka selle võrgustiku anomaaliaid, vahendab Science Daily.
Neuroloogilised uurimused näitavad, millist abi vaegarvutajad kõige rohkem vajavad — selleks on lihtsate arvukontseptsioonide sarrustamine. Sarrustust võimaldavad spetsiaalselt konstrueeritud õppemudelid, mida on võimalik toetada erilise mängusarnase tarkvaraga, mis kohandub õppija saavutatud pädevustasemega.
Töö kaasautor, University College Londoni kognitiivse neuroloogia instituudi professor ja sealse haridusneuroloogiakeskuse CEN liige Brian Butterworth ütles: „Düskalkuulia kujutab endast vähemalt sama ränka puuet kui düsleksia, olles tohutuks koormaks ka riigiaparaadile. Ühendkuningriigile läheb kehv arvutusoskus hinnanguliselt maksma 2,4 miljardit naela.
Sellest hoolimata leidub Ühendkuningriigi haridusministeeriumi veebilehel häirele vaid nappe vihjeid — ei pakuta ühtegi nõuannet ei õppurite, õpetajate ega lapsevanemate abistamiseks. Jääb mulje, nagu ei sooviks valitsus häire olemasolu möönda.“
Sarnaselt düsleksiale on düskalkuulia kaasasündinud; paljudel juhtudel või enamikul juhtudest võib see olla pärilik. Kaksikute ja iseäralike populatsioonide peal läbi viidud uuringud annavad mõista, et suure osa aritmeetikapuudest moodustab geneetiline komponent, ehkki seni pole süüdiolevaid geene tuvastatud.
Töö teine kaasautor ning CEN-i liige, Londoni ülikooli haridusinstituudi IOE professor Diana Laurillard ütles: „Pelk tõsiasi, et düskalkuulia on päriliku iseloomuga, ei tähenda veel, et selle suhtes pole võimalik midagi parata. Nagu düsleksia puhulgi, võib abi olla eriõppest. IOE juures oleme me düskalkuulsete ajude probleeme väga täpselt määratlevate uuringute alusel välja töötanud tarkvaralised ressursid konkreetselt düskalkuulikutest laste abistamiseks.“
Prof Laurillard lisas: „Neuroloogia ja arengupsühholoogia vallas läbi viidud uurimused ütlevad meile, et düskalkuulikutest õppurid peavad tegema peavoolu-õppureist palju rohkem arvulise manipulatsiooni harjutusi. Arvudele tähendusrikkuse omistamisele keskendunud kohanemisvõimelised mängulaadsed programmid, mis asjatundlike eripedagoogide töövõtteid matkivad, võivad aidata õppureil tegelda harjutustega klassiväliselt ning konstrueerida elementaarset arusaamist aritmeetika toimimispõhimõtetest.“
Mida kujutab endast düskalkuulia?
Levinud märkide hulka vaegarvutamishäirest kuuluvad a) lihtsate arvuvõrdlus- ja liitmistehete teostamine loendamise (pahatihti sõrmede loendamise) abil kaua pärast vanust, milles see veel normaalne on, ning b) suured raskused umbkaudsete arvuliste hinnangute andmisel.
Düskalkuulikud käituvad peavoolu-arvutajatest erinevalt. Toome mõned näited:
• Kui neilt küsida, kumb kahest kaardist, millest üks on 5 ja teine 8, on suurem, loendavad nad eraldi kokku kummalgi kaardil kujutatud sümbolid.
• Kui paluda neil paigutada mängukaart 8 jadasse kaartide 3 ja 9 vahel, loendavad nad 8 jaoks õiget kohta otsides kokku kahe kaardi vahelised lüngad.
• 10-st tahapoole loendades loendavad nad esmalt arvud ühest kümneni, seejärel ühest üheksani, jne.
• Kui paluda neil arvust 70 kümnekaupa edasi loendada, teevad nad seda nii: „70, 80. 90, 100, 200, 300…“
• Kui paluda neil hinnata tavalise toa kõrgust, võib vastuseks olla nt kõhklev „200 meetrit?“.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!