Lennujaamaröntgen kiirguse teemast hellasid reisijaid ei ohusta
«Doosid on väikesed,» selgitab meditsiinidoktor ja ülikooli radioloogiaprofessor Rebecca Smith-Bindman. «Kiirgushulk, mida skaneerimise käigus kasutatakse, ei tohiks muretsemiseks põhjust anda.» Ühe skaneerimise korra ajal läbib inimkeha sama tugev radiatsioon, kui tavaoludes võiks läbida kolme kuni üheksa minuti jooksul – on ju inimene pidevalt kokkupuutes loodusliku radiatsiooniga, olgu selle allikaks päike või maapealne loodus. Muide, keskmise lennu jooksul saadav kiirituse hulk on kordi suurem kui see, mida tuleb taluda skannerist läbi käies, vahendab Tarkade Klubi.
Röntgenikiired on küll ohtlikud, kuna kahjustavad meie rakkude DNAd ning suurendavad seega vähiriski, kuid võttes arvesse skannerite kohta käivaid ametlikke andmeid, leidsid California Ülikooli teadlased, et kartuseks pole põhjust. Aastas lendab Ameerika Ühendriikides kokku ligi sada miljonit inimest, kokku võtavad nad ette kolmveerand miljardit lendu.
Skannerite kohta käivad arvud kehtivad loomulikult juhul, kui aparatuur töötab ideaalselt, kui ei ole ette tulnud ei tarkvaravigu ega tehnilisi rikkeid. Smith-Bindman arvab, et võimalike vigade ennetamiseks-parandamiseks tuleks teadlastele anda juurdepääs seadmete tööpõhimõttele ning tehnilistele detailidele. «Võttes arvesse, kui paljud inimesed nende masinatega kokku puutuma peavad, tahaksin ma kindel olla, et ühtegi viga ei saa ette tulla,» selgitab ta. Praegu on seadmete joonised ning tarkvara salastatud.
2009. aastast alates on Ühendriigid terrorismivastases võitluses hakanud senisest enam panustama tehnoloogilistesse vahenditesse lennujaamades. Üheks pöördeliseks sündmuseks oli see, kui oma aluspesusse lõhkeainet peitnud reisija pääses takistamatult Detroiti suundunud lennukile. Selle aasta lõpuks peaksid turvaskannerid kasutusel olema juba rohkem kui 150s USA lennujaamas.
Euroopa Liidus on skannerite kasutuselevõtt alles lapsekingades. Ametlikult ja alaliselt on skannerid kasutusel Manchesteri lennujaamas Inglismaal. Katsetused on (juba aastaid) käimas ka Londoni Heathrow’ lennujaamas, kus seadmete abil loodeti lühendada aega, mis reisijail turvakontrollis veeta tuleb, ent lennujaama soovitatakse endiselt kohale tulla kolm tundi varem. Saksamaal Hamburgis on skannerkontroll seni vabatahtlik. Venemaal ei räägita vaatamata hiljutisele terrorirünnakule Moskvas Domodedovo lennujaamas skannereist praktiliselt üldse. Kahtleval seisukohal on kasutuselevõtu suhtes Itaalia (Berlusconi valitsus on skanneritele ei öelnud) ning Prantsusmaa (Pariisis Charles de Gaulle’i lennujaamas on seni kasutusel vaid üks millimeeterskanner).
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
