Arseenibakteri kahtlane saaga jätkub

Saaga eelmise aasta lõpus sotsiaalmeedias ning ajakirjanduses korraga nii pahameeletormi, kahtlustelaine ning üllatustevoo osaks saanud ajakirjas Science ilmunud revolutsiooniline uurimusest ja eluks arseeni kasutavatest bakteritest jätkub – Science'i veebiväljaanne avaldas täna kaheksa tehnilist kommentaari uurimuse erinevatest kitsaskohtadest.

Ajakirjas Science 2. detsembril ilmunud uurimus oleks kinnitamisel revolutsiooniline. Felisa Wolfe-Simon teatas koos oma kolleegidega millestki bioloogiliselt seni võimatuks peetust. Nimelt leidsid nad Californias asuvast Mono soolajärvest väidetavalt baktereid, mis kasutab enda nii DNA-s, kui ka muudes molekulides fosfori asemel seni teada olevatele elusolenditele mürgist arseeni. Seega seab leid eluks hädavajalike molekulide nimekirja tõsise kahtluse alla, vahendavad ERR Teadusuudised.

Seni on arvatud, et kõik Maa eluvormid kasutavad kuute erinevat elementi: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku, fosforit ja väävlit. Wolfe-Simon'i juhitud töörühm otsustas aga kontrollida, kas fosforile sarnaste keemiliste omadustega arseen võib teatud juhtudel arseeni asendada. Eksperimendi läbiviimiseks keskendusidki nad arseenirikkast soolajärvest pärit bakterikultuuridele. Nende erilist tähelepanu alla sattus äärmiselt vähe fosforit sisaldav GFAJ-1-ks tituleeritud bakter. Erinevates näidistes suurendasid nad järk-järguliselt vastavalt fosfori ja arseeni hulka.