Jutu muudab veenvaks õige kõnekiirus, hääle kõrgus ja pauside arv

Kui te tahate kedagi milleski veenda, siis teadke, et oluline pole ainult sõnum, vaid ka kõnekiirus, hääle kõrgus ja pauside arv. Vähemasti kinnitavad nii Michigani Ülikooli teadlased, eks uurisid, kuidas inimeselt edukamalt intervjuud kätte saab. Uuriti 1380 telefonikõnet, mille tegi 100 telefoniküsitlejat.

Kõige edukamad olid küsitlejad, kes rääkisid keskmise kiirusega, umbes 3,5 sõna sekundis. Kiireid rääkijaid peetakse iga hinna eest augu päherääkijateks, aeglasi jälle mitte eriti arukateks või pedantseteks, vahendab teadus.ee.

Kuigi võinuks arvata, et häälekõrguse ja kõne kiiruse varieerimine tuleb asjale kasuks, nii see ometi ei ole. See tundub hoopis kunstliku ja ülepingutatuna.

Hääle kõrgus mängis rolli meeste puhul, kelle seast on eelistatumad madala häälega küsitlejad, kõrgema häälega ei olnud nii edukad. Naiste puhul hääle kõrgus rolli ei mänginud.

Kuid kuidas on lugu pausidega? Tavaliselt teeb rääkija minutis neli-viis pausi. Need võivad olla vaiksed või täidetud. Küsitlejad, kes ei teinud pause, olid kõige vähem edukad, kes aga pausitasid keskmisest enam, tundusid ebakindlad.

Pausi täidise kohta andmeid ei ole, kuid tundub, et see sõltub ka suuresti moest. Eestis näiteks on praegu edukaim pausi meem „nagu”, mida kasutavad ohtralt ka professionaalsed tele- ja raadioajakirjanikud, intervjueeritavatest kõnelemata. Täited „tähendab”, „jah”, „ee” või „mis iganes” on surutud tagaplaanile, jätkuvalt on edukas „see on hea küsimus”.

Allikas: EurekAlert!