Euroopa esimene superlaser rajatakse Praha lähistele
Ida-Euroopasse ehitatakse kokku neli ülivõimsat laserit (esmalt ehitatakse valmis kolm; neljas on kavandatud kaugemasse tulevikku). Esimene superlaser, mis hakkab paiknema Tšehhi pealinna Praha lähedal, peaks küündima eksavatt-klassi, mis tähendab, et see kujuneb umbes sada korda võimsamaks seadmetest, mida kasutatakse praegu, vahendab PhysOrg.com.
Projektipartnerid rõhutavad, et eelkõige kujutab ELI endast teaduslikku tööriista. Taoliste superlaserite roll võib kujuneda võtmetähtsaks uute vähidiagnostika ja -ravimeetodite väljatöötamisel, aidates samas kaasa parema arusaamise tekkimisele molekulaarbioloogiast ja nanoteadusest. Samuti võiks ülivõimsate laserite abil lahendada terve hulga probleeme, mis praegu vaevavad keskkonnakaitsjaid — näiteks, mida teha tuumajäätmetega.
Tšehhi allikad on osutanud, et ELI-laseri projekti meelitamine riiki oli keeruline väljakutse, kuna Tšehhiga võistles laseri asukohamaa positsiooni pärast veel viis riiki.
Tänu projektile ELI kujuneb Tšehhi aga oluliseks tegijaks optiliste ja footon-uuringute vallas. Viimase kümnendi vältel on too ELi-i liikmesriik olnud koduks täppis-automaatsüsteemile PALS (ingl Precision Automated Laser Signals), ühele Euroopa kõige tipptehnoloogilisematest lasersüsteemidest.
Kava kohaselt alustab superlaser nelja aasta pärast tööd Dolní Břežany linnas Prahast lõuna pool. Laser emiteerib ülilühikeste ja märkimisväärselt suure energiaga osakeste- ja kiirguskiiri.
Järgmiste superlaserite koduriikideks on valitud Ungari ja Rumeenia. Allikate kinnitusel keskendub kumbki projekt uurimisvaldkondade laiale spektrile. Kõik projektid kokku peaksid aga viima neljanda superlaseri rajamiseni, mille võimsus kujuneb kõigi kolme varasema omast kaks korda suuremaks. Too neljas superlaser suudab tunnis toota kuni 200 petavatti energiat, mis ekspertide hinnangul on laserite võimsuse teoreetiliseks piiriks.
Kogu projekti hinnaks kujuneb allikate osutusel 700 miljonit eurot. ELI, mida koordineeritakse Prantsusmaa riiklikust teadusuuringute keskusest CNRS, koondab ligi 40 teaduslikku ja akadeemilist institutsiooni 13 EL-i liikmesriigist ning hõlmab kolm haru: 1) ülikõrge energiaga väljade teadus, mis uurib laserkiirguse ja aine interaktsioone energiavahemikus, kus relativistlikud füüsikaseadused peaksid kehtivuse kaotama; 2) atosekund-laseriteadus, mille eesmärgiks on aatomite, molekulide, plasmade ja tahkiste dünaamika temporaalsed uuringud atosekundi-vahemikus; ning 3) kõrgenergeetilised kiireuuringud, mis keskenduvad ülilühikesi kõrgenergeetilise kiirguse impulsse ning valguse kiirusele lähedaste kiirustega impulsse rakendavate erikiirejoonte arendamisele ja kasutamisele.
Projektile annavad toeka panuse Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Leedu, Ungari, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!