Teadlased: 20 valgusaasta kaugusel asub planeet, kus Maa-laadne elu võimalik
Võimalikud tuleviku-kosmonaudid avastaksid end seal maandudes ometi tõeliselt võõrastest oludest. Gliese 581d taevas on tõenäoliselt pilvine ja punast, mitte sinist värvi, gravitatsioon aga kaks korda suurem Maa omast, mis tähendab, et iga selle pinnal seisja kaal on samuti kaks korda suurem sellest, mis ta kaaluks Maal, vahendab The Daily Mail.
Pealeselle ei kõlba kauge planeedi süsinikdioksiidiküllane atmosfäär väga tõenäoliselt inimestele hingamiseks.
Avastus üllatus teadlaseid, kuna varem oli Gliese 581d elukõlbuliku planeedi kandidaadina maha kantud.
Uus, maaväliste planeetide klimaatilisi tingimusi matkida suutev raalmudel on aga näidanud, et varasemad eeldused olid ekslikud, ning kinnitanud, et Gliese 581d-l võib tõepoolest elu leiduda.
Teadlased usuvad, et taolised avastused võivad sillutada teed edasistele potentsiaalsete elusaarekeste avastamisele kaugete tähtede ümber, ning kahtlemata osutuvad paljud neist kummalisteks ja ootamatuteks.
Pariisi Pierre Simon Laplace’i instituudi töörühma liige dr Robin Wordsworth ütles: „Käesolev avastus on oluline, kuna see on esimene kord, mil mudeldajail on õnnestunud tõestada, et planeet tõesti potentsiaalselt elukõlbulik on, kusjuures kõik vaatlejad ka nõustuvad, et see eksoplaneet olemas on.
Heites pilgu elukõlbulike planeetide otsingus seni toimunule, näeme, et vähemalt kahel korral on teadlased teatanud elukõlbuliku maailma avastamisest ainult selleks, et kliimaeksperdid või teised vaatlejad selle kummutada saaksid.
Gliese tähesüsteem on meile eriliselt huvipakkuv, kuna on Maale suhteliselt võttes väga lähedal. Tulevikus välja töötatavate võimsamate teleskoopide abil võime elu Gliese 581d-l otsida otse.
Igatahes annab tõdemus, et Maast sedavõrd erinev planeet võib olla elukõlbulik, senisest rohkem lootust kunagi kusagilt kosmosest elu leida.
Ma arvan, et iga uue avastusega eksoplanetoloogia vallas saab meile selgemaks, et universumis leiduvate maailmade mitmekesisus on palju suurem nendest paarist planeeditüübist, mille olemasoluga oleme oma Päikesesüsteemis harjunud.“