Teade Higgsi bosoni leidmisest oli valehäire
Teated, mille kohaselt suures hadronipõrgutis LHC on tuvastatud võimalikke märke raskestitabatavast osakesest nimega Higgsi boson, ei vasta ekspertide kinnitusel tõele. Eelmisel kuul lekkis internetti ja meediasse asutusesisene teadanne, milles kirjeldati LHC-s tabatud, arvatavasti Higgsi osakeselt pärinevat signaali.
Katsesarja Atlas käigus kogutud andmete ristkontroll pole seni aga signaali avastamist kinnitanud, vahendab BBC. Juhtumi üksikasju valgustati loengu käigus, mille pidasid Londonis tegutseva Briti teaduste akadeemia Royal Society juhtivad ametnikud.
Higgsi bosoni tähtsus üldtunnustatud füüsikateooria, nn standardmudeli seisukohalt on määratu. Tegemist on subatomaarse osakesega, mis selgitab seda, miks kõigil teistel osakestel mass on; seni pole Higgsi bosonit leitud.
Tulemus, mida viimasel ajal esile on tõstetud, pärineb neljalt Atlase koostööeksperimendi liikmelt.
Atlas on üks kahest LHC-s läbi viidavast mitmeotstarbelisest eksperimendist eesmärgiga leida Higgsi osake; projekti on hõlmatud umbes 3000 teadlast.
Atlase-nimelise detektori töö üldkoordinaatori professor Fabiola Gianotti sõnutsi näitas põhjalikum pilguheit katse käigus kogutud andmetele, et sellised signaalid, mis võiksid Higgsi osakese ilmnemisele viidata, tegelikkuses puuduvad.
“See ongi põhjus, miks me mitte mingeid tulemusi enne avalikustada ei taha, kui oleme veendunud, et need tõesti tõele vastavad,” rääkis ta BBC-le.
CERNi peadirektor Rolf-Dieter Heuer rõhutas, et CERNi juhtkonna arvates polnud lekkejuhtumis suurt midagi naljakat.
Ta kommenteeris: “Olgu see õpetuseks ajakirjanikele, et nad ei levitaks tulemusi, mida on näinud vaid mingites blogides. Kui me midagi avastame ja selles tõesti kindlad oleme, väljastame ametliku teadaande. Kõik ülejäänud uudised on vaid spekulatsioonid.”
Atlases leitud tulemus oli paigutanud Higgsi osakese 115 gigaelektronvoldi (GeV) suurusesse massivahemikku, kus LHC eelkäija, suure elektroni-positronipõrguti LEP abil oli varem täheldatud võimalikke Higgsi bosoni kandidaate.
Teadlased olid märganud nn resonantsi — mõju, mida saab seostada subatomaarsete osakeste ilmnemisega. Sündmuste hulk, mida nad registreerisid, osutus eeldatust aga umbes 30 korda suuremaks.
Vastavasisulise teate postitas füüsikablogisse Not Even Wrong anonüümne kasutaja.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!