Kuidas summeeruvad täiskuu ajal Kuu ja Päikese gravitatsioonid, Kuu ühel, Päike teispool Maad?
Juhan selgitas:
"Kõrgeim tõusulaine sünnib täis- või noorkuu ajal, sest siis on Kuu ühel joonel Päikesega ning nende gravitatsioonijõud liituvad. Tõusulaine jääb palju madalamaks Kuu esimese ja viimase veerandi ajal, kui Kuu ning Päikese gravitatsioon mõjuvad teineteise vastu. (Päikesevarjutus ainult noorkuu ajal, Kuuvarjutus ainult täiskuu ajal)."
Ja küsis: "Kuidas summeeruvad täiskuu ajal Kuu ja Päikese gravitatsioonid, kui Kuu asub sel ajal ühelpool, Päike aga teiselpool Maad? Noorkuu ajal on asi mõistetav, kuna siis asuvad nii Päike kui Kuu samal pool Maad."
Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik vastas:
"Tegu on väga keerulise küsimusega, mille füüsikalisest selgitusest on raske aru saada.
Esimesel hetkel tundub tõepoolest, et jutt nagu täiskuu ajal on tõus-mõõn kõige tugevam,
ei saa õige olla. Aga see on siiski õige, sest looduses tõesti nii on.
Asi on selles, et ei Maa ega Kuu ole punktmassid, mistõttu Kuu poolt Maale avaldatav
mõju on suurem Maa Kuu-poolsel küljel ja väiksem vastasküljel ja tegelikult me peame vaatama
mitte otsest Kuu gravitatsioonilist mõju mingile Maa osakesele, vaid selle jõu muutumist piki
mingit Kuu poole suunatud joont.
Seda nimetatakse diferentsiaalseks jõuks ja selle jõu
tulemusena tekib tõusulaine nii Maa Kuu-poolses osas kui ka vastaspoolel (,mis tundub veidrana).
Aga looduses on nii tõepoolest, sest tõusulainet on kaks korda ööpäevas.
Ja kui siis Päike, mille mõju tõusule-mõõnale on ainult 46% Kuu omast, on teisel pool maakera,
siis nende diferentsiaaljõud summeeruvad ja tulemuseks on eriti suured tõusud ja mõõnad.
Lisan juurde, et toodud tsitaadis on ebatäpsus - noorkuu ajal pole Kuu ja Päike ühel joonel ja
mõeldud on ilmselt Kuu loomist (kui pidada silmas Kuu faaside nimesid)."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
