Elektriliinide ülekandevõimele seab piirangud soojus. Mida suuremad on ülekantava elektrienergia kogused, seda kuumemaks elektriliinid muutuvad, kuid lubatud kõrgeim temperatuur on 80 kraadi. Sellest kõrgema temperatuuri korral traadid paisuvad, mis põhjustab nende lõtvumist, vahendab Novaator New Scientisti uudist.

Lõtvumise tagajärjel võivad nad vajuda puuokstesse, mis võib põhjustada lühiseid ja voolukatkestusi. Üks suuremaid voolukatkestusi toimus 2003. aastal USAs, kui elektrita jäid kümned miljonid inimesed.

Praegu kasutatakse elektriliinide ülekandevõime hindamisel staatilisi ja konservatiivseid hinnanguid, mis ei arvesta ilmastikutingimuste, sealhulgas tuule, mõjudega.

Arvutimudelit arendava töörühma liige Kurt Myers USA Idaho riiklikust laborist (INL) ütles, et tuulel võib olla suur mõju. See võib teatud tingimustel tõsta ülekandevõimet 100-200 protsenti ning keskmiselt 30 protsenti.

Koostöös Idaho elektrifirmaga kogus INLi töörühm vaatlusandmeid 15 ilmavaatlusjaamast, mis asuvad enam kui 1500 ruutkilomeetri suuruse ala erinevates paikades.

Seejärel sisestasid nad kogutud andmed olemasolevasse ilmastiku simulatsiooni tarkvarasse WindSim, mis arvutab välja tuulekiiruse.

Selle põhjal lõid nad mudeli, mis kasutab WindSimi tulemusi, et hinnata tuule jahutavat mõju elektriliini kõigis osades.

See võtab arvesse ka tuule suunda, sest õige nurga alt puhuvate tuulte mõju on liinide jahutamisel suurem kui liiniga paralleelselt puhuvatel tuultel.

INLi inseneri Jake Gentle'i sõnul on ettevõtted aastaid üritanud dünaamilisi mudeleid luua. Probleem seisneb detailsuses: vaja on piisavalt väikest mõõtkava ja piisavat täpsust.

Mudel tõstab esile piirkonnad, kus on kasutamata ülekandevõimet ning määrab kindlaks pudelikaelad, kus tuule jahutav mõju on väike ja kus on vaja liine uuendada, kui soovitakse elektriülekandeid suurendada.

Töörühm planeerib veel sellel aastal oma mudeli tulemused valideerida, kontrollides tuule tegelikku kiirust elektriliinide läheduses.