Miks on just REGISTREERITUD töötus valitud väljendama hetke töötuse määra?
Lugeja selgitas oma küsimust nii: "Loogika ütleb ja ka ajakirjanduses on juttu olnud, et peale töötukindlustushüvitise maksmise lõpetamist pole mõtet töötul end enam töötuna arvel pidada - perioodiline kohustuslik tööbüroos käik läheb kallimaks (eriti maapiirkondade inimestel) kui saadav töötuhüvitus. Ehk siis võib kahtlustada, et tegelik töötus on oluliselt suurem, kui REGISTREERITUD töötus. Miks on just REGISTREERITUD töötus valitud väljendama hetke töötuse määra?"
Eesti Töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringson:
"Üldise töötuse kohta teeb Eestis statistikat Statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut. Tööjõu-uuringus küsitletakse igas kvartalis 5000 inimest ja hinnangud saadakse lisaks töötuse näitajatele ka hõive ja mitteaktiivsuse näitajate osas. Kuivõrd tööjõu-uuringut korraldavad kõik Euroopa Liidu statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel, on see statistika ka teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldav.
Töötuks loetakse seejuures nendes uuringutes isikut, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:
1) on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
2) on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
3) otsib aktiivselt tööd. Tavaliselt vaadatakse töötuse määra juures inimesi vanuses 15-74 (ehk hõlmab osaliselt ka pensioniealisi).
Statistikaamet avaldab töötuse statistikat reeglina poolteist kuud pärast vaatlusaluse kvartali lõppu. Seetõttu avaldatakse 2011. aasta esimese kvartali andmed 13. mail.
Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk siis kajastab kõigi töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud. Seega tuleb erinevus Statistikaameti avaldatava töötute arvu ja töötukassa avaldatava töötute arvu vahel esiteks töötuna registreerimise kriteeriumitest.
Töötuks saab ennast registreerida 16-aastane kuni pensioniealine isik (jäävad välja väga noored ja ka pensioniealised). Samuti ei saa näiteks ennast töötuna registreerida tavaliselt õppijad (kui õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega õppija on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva töötanud või viibib akadeemilisel puhkusel). Siia lisanduvad isikud, kes Statistikaameti definitsiooni mõttes on töötuid, kuid pole endast tulenevatel põhjustel töötukassa poole pöördunud (näiteks usub, et leiab töö ka ilma töötukassa abita).
Seda aga ei saa väita, et töötud inimesed peale töötuskindlustushüvitise perioodi oma registreeritud töötuna arveloleku lõpetavad.
Näiteks aprillis oli registreeritud töötutest ainult 20% neid, kes said töötuskindlustushüvitist ja 16%, kes said töötutoetust. Seega ligi kaks kolmandikku registreeritud töötutest pidas töötukassa teenuseid oluliseks vaatamata sellele, et nad otsest rahalist töötushüvitist ei saanud. Nimelt ei piirdu töötukassa tegevus ainult töötushüvitiste maksmisega, vaid osutatakse ka aktiivseid meetmeid. Seejuures väga olulisel kohal on töövahendus, aga ka nõustamine ja tööotsinguks motiveerimine.
Kokkuvõttes on mõlemad statistikanäitajad olulised ja õiged, aga peab silmas pidama, et nad on sisult veidi erinevad.
Statistikaameti näitaja kajastab kogu töötute arvu Eestis, kuid mõningase viitajaga. Töötukassa statistika kajastab ainult registreeritud töötute arvu, kuid on see-eest tunduvalt operatiivsem, kuivõrd statistikat saab põhimõtteliselt igal ajahetkel teha. Samas liiguvad mõlemad näitajad suhteliselt sarnaselt ehk siis operatiivse registreeritud töötuse näitaja pinnalt on võimalik anda hinnangut töötute koguarvu kohta.
Viimastel aastatel on registreeritud töötute osakaal kõigi töötute arvust olnud suurem kui eelnevalt. Ühelt poolt tõenäoliselt majanduskriisist tingitult, kuid teiselt poolt ka sellest, et usutakse töötukassa abisse töö leidmisel.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!