Viimane Endeavour viib kosmosse sõrmeküüne mõõtu tehiskaaslased
Nimega “Sprite” (“haldjas”) ristitud kiipsatelliidi kolm prototüüpi paigutatakse rahvusvahelise kosmosejaama ISS külge pärast seda, kui kosmosesüstik Endeavour on need oma viimase lennu käigus kohale toimetanud, vahendab PhysOrg.com.
Õhukesed, 6,4-ruutsentimeetrise pinnaga kiibid, mida kolm viimast aastat on arendatud Cornelli mehaanilise ning aero- ja kosmonautilise insenertehnika abiprofessori Mason Pecki laboratooriumis, monteeritakse rahvusvahelise kosmosejaama materjalieksperimendi raames konstrueeritud platvormile MISSE-8, mis kinnitatakse kosmosejaama külge. Kiipsatelliidid viiakse avakosmose karmidesse tingimustesse eesmärgiga veenduda, et need seal vastu peavad ja andmeid edastada suudavad.
Ehkki nt jõmmelga mõõtu satelliite on kosmosesse juba läkitatud, on need töötanud põhimõtteliselt samamoodi nagu suuremad tehiskaaslased. Kiipsatelliidi lennudünaamika on aga seniste suuremate CubeSat-tüüpi minisatelliitide omast fundamentaalselt erinev.
“Nende väiksed mõõtmed võimaldavad neil liikuda sarnaselt kosmosetolmule,” selgitas Peck. “Päikesetuulte tõukel võivad need “seilata” ilma kütuseta väga kaugele. Tegelikult üritame me nullist välja töötada täiesti uut tehnoloogilist suutlikkust. Meid huvitab, mis on kõige napim konstruktsiooniline miinimum, mis veel side-edastust kosmosest võimaldab,” ütles Peck.
Mõned aastad hiljem, kui platvorm MISSE-8 on eemaldatud ja Maale toimetatud, saavad uurijad hinnata avakosmose mõju prototüüpidele.
Kiipide äsjane kosmosereis on umbes aasta taguse telefonikõne tulemus. Nimelt helistas siis Peckile üks kolleeg, kes uuris, ega tal pole midagi tillukest, mis saaks valmis paari nädalaga ja mille annaks lisada platvormile MISSE-8, mille pinnal oli ootamatult avanenud väike lapike tühja pinda.
“Too kolleeg ei teadnud, et olime juba pikka aega tegelenud kiipsatelliitide programmiga. Paari järgmise nädala vältel panime need prototüübid kokku,” rääkis Peck.
Prototüübid konstrueerisid täies ulatuses Cornelli ülikooli magistrandid Zac Manchester ja Ryan Zhou ning doktorikandidaat Justin Atchison.
Prototüübid on füüsiliselt identsed, ent saadavad signaale erinevalt. “Kõik edastavad signaali samal sagedusel, ent erinevad teineteisest sellisel määral, mida suudame maapinnal ära tunda,” ütles Peck. “See on väga oluline, kuna tähendab esimest pääsukest vallas, millega kavatseme tegelema asuda tulevikus. Meie eesmärk on lansseerida suur hulk kiipsatelliite samaaegselt, ent nii, et suudaksime igaühe signaali teistest ometi selgelt eristada.”
Praegused prototüübid on koostatud peamiselt kaubanduslikest detailidest, ent Pecki töörühm on juba moodustanud ühisfirma Bostonis tegutseva Draperi laboratooriumiga, et panna ühiselt kokku kosmosevalmim prototüüp.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!