FOTOD: Osooniaugust lõõmav Päike küttis Peipsi kallastele rannailma!
Ootamatult rõõmsa rannailma taga on päikesekiirguse intensiivistumine ja osooniauk Soome kohal, mis on viimastel päevadel suurendanud just Põhja-Euroopa elanike valvsust, teatab EMHI. Veel märtsi keskel võis kaasmaalastele julgelt soovitada tunda mõnu Eesti kevadpäikesest ning isegi päevitada (kui kere külma kannatab). Ultraviolettkiirguse indeks ehk näitaja, mis iseloomustab päikese mõju nahale, ei kerkinud kuigi kõrgele (UVI kõikus Tõravere ilmajaamas 3 ümber).
Peagi sundisid aga ettevaatusele teated Saksa ja Soome kolleegidelt, kes teatasid õhenevast osoonikihist Arktika kohal – Sodankyläs mõõdeti näiteks 28. märtsil üpris madal – 251 DU (nn Dobsoni ühikutes mõõdetakse osoonikihi paksust. Märtsis on osooni Eesti kohal keskmiselt 380–390 DU, novembris aga 290 DU ümber).
Kui veel reedel, 25. märtsil mõõdeti Tõraveres osoonikihi paksuseks 398 DU, siis nelja päeva pärast oli see näitaja kahanenud vaid 287-le. Nädalavahetusel langes Tõraveres UV-indeksit mõõtnud instrument rivist välja (edastas ebareaalselt kõrgeid näitajaid), kuid see asendati kolmapäeval uue mõõteriistaga.
Ultraviolettkiirguse intensiivsus Eestis (UV-indeks oli 29. märtsi keskpäeval Haapsalus 3,4, Roomassaares 3,1 ja Harkus 2,4 ühikut), Läänemere kandis (Helsingis 2,5 ja Stockholmis 2,8) ei ole küündinud kõrgele. Meenutagem, et kesksuvel on Eestis mõõdetud isegi 8,3 ja 8,6 ühikut, mis on päris Vahemere-äärsed näidud!
Praegu peaksime aga arvestama veel kohatise lumevaibaga, mis võib peegeldada üle 90% pealelangevast kiirgusest. Seetõttu kasvab ultraviolettkiirguse intensiivsus tunduvalt. Seega on asjakohane soovitus: kevadel, selge taeva, särava päikese ning sätendava lume aegu tuleks silmade kaitseks maailma vaadata läbi tumedate prillide!
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!