Mesilane õpetab inimesele nooreks jäämist

Norra teadlane Gro Amdam uurib mesilasi ja kinnitab, et nende loomakeste ajurakud on üllatavalt sarnased inimese omadele. Tema ja ta kolleegid Norra Eluteaduste Ülikoolist uurisid vanemate mesilaste õppimisvõimet ja mälu. Mesilased pidid seostama kindla lõhna kindla autasuga ja selle seose meelde jätma.

Mesilased õppisid seose kiiresti tabama nagu lapsed, kellele hea käitumise eest lubatakse kommi. Vanematel mesilastel võttis õppimine kauem aega ja dementsusilmingutega mesilased ei suutnud testi sooritada, vahendba teadus.ee.

Siis võtsid uurijad ette nipi: nad pöörasid segi mesilaste elu tavakorralduse. Tööjaotus mesilaste seas käib nõnda, et vanemad mesilased koguvad pesast väljas toitu ja nooremad hoolitsevad vastsete eest. Kui vanemaid mesilasi pandi tegema nooremate tööd, paranes pooltel neist mälu.

Siin võib olla oma osa ajuvalkudel. Paranenud mäluga mesilastel suurenes ajurakkude kasvu, parandamise ja hooldamisega seotud valkude tase. Mõned neist valkudest esinevad ka inimesel. Mesilastel, kelle õppimisvõime paranes, oli kahe kõnealuse valgu tase kahekordne, võrreldes teiste mesilastega. Arvatavasti said nende ajurakud paremini jagu kahjustustest ja tegutsesid tõhusamalt.

See näitab mesilaste aju kohanemisvõimelisust ja nõnda võib olla ka teiste loomade ja inimese puhul.