Tuumareostuse korral käitumise ABC: evakueerimine, peavari ja jood

Spetsialistid kinnitavad, et Jaapani võimudel on mitmeharuline strateegia elanikkonna kaitsmiseks sellise tuumareaktoririkke puhul nagu leidis aset 1986. aasta 26. aprillil Tšernobõlis, vahendab Discovery News.
Toona levis radioaktiivse tolmu pilv üle mõnede Ukraina ja Valgevene piirkondade, kus tõi kaasa vähktõve- ja sünnidefekti-juhtumite ägeda sagenemise. Hinnangud hukkunute arvule ulatuvad ÜRO 2005. aastal koostatud arvestuse 4000st inimohvrist valitsusväliste organisatsioonide oletatud kümnete või isegi sadade tuhandeteni.
„Tuumareostuse vastu on kolm peamist relva — evakueerimine, peavari ja jood,“ rõhutas Prantsuse tuuma-järelevalve organisatsiooni, kiirguskaitse ja tuumaohutuse instituudi IRSN juhataja Patrick Gourmelon.
Tokyost 250 kilomeetri kaugusel asuva Fukushima ümbruskonna elurajoonidest on juba evakueeritud umbes 200 000 inimest.
Kui ohutumasse paika evakueerimine osutub võimatuks, on tõhusat abi peavarju leidmisest. See seisneb varjumises suletud ruumi, eelistatavalt keldrisse, mille uksed ja aknad on kile ja kleeplindiga tihendatud.
„Tihendamise mõte on vältida radioaktiivse tolmu sattumist kopsudesse ja seedeelundkonda,“ selgitas Gourmelon.
„Duši all tuleks põhjalikult kümmelda, eemaldamaks nahapinnalt sinna sattuda võinud reoaineid, ent samas ei tohiks nahka hõõruda, kuna see aitab radioaktiivsetel osakestel läbi naha tungida,“ ütles ta. Samuti tuleb vältida küünte närimist, suitsetamist ning sõrmede imemist või lakkumist.
Tuumareostusohu korral jagavad ametivõimud ka jooditablette, mis aitavad ära hoida kilpnäärmevähki — ohtu, mis varitseb eriti imikuid, väikelapsi, teismelisi ning rasedaid või imetavaid emasid.
Jooditabletid aitavad küllastada kilpnääret „tervisliku joodiga“, varjestades seda samas radioaktiivse joodi eest, sedastas Gourmelon.
Seejuures, rõhutas ta, on õige ajastus äärmiselt tähtis. Kui võimalik, tuleks joodi võtta tund aega enne arvatavat tuumareostussündmust. Jaapanis kehtivad reeglid näevad ette jooditablettide jagamist juhul, kui ioniseeriva kiirguse eeldatav neeldumus ületab 100 milligreid.
„Joodi võib võtta ka 24 tunni jooksul pärast reostuse ilmnemist,“ ütles ta. „See toimib ka siis, ehkki selle tõhusus on kahanenud veerandini varasemast.“
Fukushima rikke puhul on seni selgusetu jaama personali ja päästetöötajate saatus, kelle kokkupuude kiirgusega võis olla märksa suurem.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!