Tank Sentinel – Austraalia salajane sõjaprojekt
1939. aasta suvel, kui olukord Euroopas üha pinevamaks muutus, hakati Austraalias esmakordselt uurima, kas kohapeal oleks võimalik tanke ehitada. See oli julge plaan, sest seni polnud Rohelisel Mandril isegi veoautot projekteeritud – kõik kohapeal ehitatud autod järgisid Suurbritannia või USA eeskujusid. Esialgu piirdutigi sellega, et üks insener saadeti tankiehitust õppima USAsse ja teine asjatundja kutsuti kohale Inglismaalt. Kumbki mees jõudis iseseisvalt järeldusele, et oma soomusmasinate ehitamise asemel oleks austraallastel mõistlikum emamaalt Suurbritanniast tanke osta, kirjutab Tarkade Klubi.
Aasta hiljem oli sõda Euroopas juba täies hoos. Inglismaa olukord oli niigi kriitiline ja kõik lootused sealt abi saada haihtusid. 1940. aasta novembris avaldas Austraalia armee peastaap kodumaise tanki tehnilised nõudmised. Tunnimeheks ristitud lahingumasin pidi arendama vähemalt 48 km/h ja tema soomus pidi olema vähemalt 50 mm paksune. Relvastus pidi koosnema ühest 40 mm kahurist ja kahest kuulipildujast.
Tootmise lihtsustamiseks otsustati kasutada võimalikult palju USA keskmise tanki M3 Lee detaile, kuid kere ülemine osa ja torn pidid sarnanema brittide Crusaderile. Jõuallikaks kavatseti algul paigaldada Ameerika firma Guiberson diiselmootor, kuid selle mõõtmed olid liiga suured. Järgmisena kaaluti võimalust kasutada mõnda USA lennukimootorit, kuid lõpuks otsustati kolmanda võimaluse kasuks ja uus tank varustati kolme Cadillaci 5,7liitrise V-8-automootoriga, mis asetsesid ristikulehe kujuliselt. See polnud tegelikult uus lahendus: ameeriklased olid sellist varianti oma tankide puhul juba kasutanud.
Uus sõjamasin sai ametliku tähistuse Austraalia tankiristleja tüüp 1 (Australian Cruiser Mark 1) ehk AC 1. ning selle tootmiseks rajati Sydney lääneossa Chullorasse spetsiaalne tehas, millest peagi kujunes kogu Austraalia suurim relvastusettevõte. Esimesed AC 1-tüüpi tankid valmisid augustis 1942, kui jaapanlaste rünnakut Austraaliale peeti kõige tõenäolisemaks. Kogu projekti salajas hoidmiseks toimusid valminud tankide katsetused samuti tehase territooriumil. Järgmise aasta juunini valmis kokku 65 AC 1.
Sentineli meeskond koosnes viiest liikmest. Tankijuht istus ees paremal ning alumise kuulipilduja laskur vasakul, kusjuures nende vahel oli käigukast. Nende taga asusid paremal pool radist, kes laadis ka tornis asuvat 40 mm kahurit, tema kõrval vasakul tankikomandör ja viimase ees tornikahuri laskur. Kogu kere tagumise osa võtsid enda alla mootorid, nende radiaatorid ja kütusepaak.
AC 1 soomus oli täielikult valatud, mis oli väga eesrindlik saavutus. Tegelikult oli see sunnitud lahendus: Austraalias toodeti ka sobiva paksusega terasplaate, kuid neid kasutati üksnes sõjalaevadel. Soomuse paksus ulatus kere esiküljel ja tornis 65 millimeetrini ning kere külgedel 45 millimeetrini.
Pärast esimeste tankide katsetusi jõudis Austraalia armee järeldusele, et Sentinali suurimateks puudusteks on nõrk relvastus ja mootori ebaõnnestunud ülekandesüsteem. Järgmine variant AC 3 Thunderbolt (Piksenool) kavatseti relvastada 87,6 mm tornikahuriga ning ühtlasi tugevdati siin-seal soomust. Kuna uus kahur ja selle laskemoon nõudsid rohkem ruumi, tuli keresse monteeritud kuulipildujast ja seda teenindanud laskurist loobuda. Ka jõuseade oli põhjalikult ümber töötatud ning nüüd oli kõigil kolmel mootoril ühine karter. Teist varianti oli kavas ehitada kokku 25 eksemplari.
Selleks ajaks oli otsene oht Austraaliale juba möödas ning projektis osalejate suureks pettumuseks võeti vastu otsus üle minna USA tankidele. Ükski Sentinel lahingusse ei jõudnud ja kõik seda tüüpi sõjamasinad peale kolme lammutati 1945. aastal. Selle tüübi suurimaks saavutuseks jäi osalemine sõjaaegses Austraalia sõjafilmis «Tobruki kõrberotid», kus AC 1 esinesid Saksa tankide rollis. Kaks allesjäänud Sentineli (sh AC 3 ainuke prototüüp) asuvad praegu Austraalia tankimuuseumis ja kolmas Suurbritannia Bovingtoni muuseumis.
Sentinel AC 1 tehnilised andmed:
Kogumass: 28,45 t
Pikkus: 6,32 m
Laius: 2,77 m
Kõrgus: 2,56 m
Mootor: kolm bensiinimootorit Cadillac 75 (kokku 330 hj)
Kiirus (tänaval/maastikul): 48,2/32 km/h
Sõidukaugus (tänaval/maastikul): 322/175 km/h
Kütusevaru: 634 l keres ja 200 l lisapaak
Relvastus: 40 mm kahur OQF (130 mürsku), kaks Vickersi 7,7 mm kuulipildujat (4250 padrunit)
Meeskonnaliikmete arv: 5
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!