Marss, Uraan või Veenus? NASA seab sihte uutele kosmoselendudele

Saadame kulguri Marsile kive ja pinnaseproove koguma, et need tagasi Maale toimetada. Kui see ei mahu eelarvesse, saadame orbitaalsondi uurima Jupiteri kuud Europat, mille tardunud pinna all võib peituda vedelikuookean, või heidame pilgu Uraani atmosfäärile. Rühm teadlaseid on kokku tulnud arutama küsimust, kuhu peaks Päikesesüsteemis järgmiseks pöörama pilgu USA kosmoseagentuur NASA.

Tulemuseks on soovide loend, mille eile avalikustas teadusuuringute riiklik nõukogu NRC, mis seab esikohale kosmose robotiseeritud uurimist aastatel 2013–2022. Inimeste kosmosesselennutamist aruanne ei käsitlenud. „Soovin, et saaksime kõik kavad ellu rakendada,“ nentis loendi koostanud teadlaste kogu juhatanud Cornelli ülikooli astronoom Steve Squyres, vahendab PhysOrg.com.

Dokumendis esitatud projektide järjestuses pole üllatusi. Juba aastaid on teadlased avaldanud toetust Marsilt proovide kogumise ja Maale toimetamise kavale, ent ikka ja jälle on ettevõtmine osutunud liiga kulukaks.

Hiljuti käivitas NASA Euroopa kosmoseagentuuriga ESA koostööprojekti, mille eesmärgiks on leida võimalus Marsi-lend agentuuride ühiste jõududega mitme aasta vältel siiski teoks teha.

Puhuks kui Marsi-kulgurit 2,5 miljardi dollari eest maandada ei õnnestu, soovitas teadlaste kogu NASA-l vaagida muid võimalusi. Alternatiividena on mainitud kosmoseaparaadi lennutamist Europale, aga vaid juhul, kui see läheb maksma alla 4,7 miljardi dollari. Samuti soovitati uurimislende Uraanile, Saturni kuule Enceladusele või Veenusele.

Kui NASA-l pole piisavalt raha ühegi mainitud eelisprojekti läbiviimiseks, või kui nende elluviimisel ei suudeta eelarve piiresse jääda, peaks agentuur kõigepealt keskenduma väiksematele, odavamatele lendudele, leidsid teadlased.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!