Maa-ameti kaardiserveris on näha linnade võimalikud üleujutusalad

Maa-amet uuendas geoportaali kaardiserveris reljeef-aluskaarti ning valmistas üleujutuste teemakaardi, mille tulemusel on kõigil huvilistel võimalus vaadata võimalikke üleujutusalasid Tartu, Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare linna kohta, teatab Keskkonnaministeerium.

Tänu täpsetele aluskaartidele on üleujutuste kaarti vaadates kohe ja selgelt näha, millised tänavad, hooned ja katastriüksused võimaliku üleujutuse korral vee alla jäävad. Huvipakkuva hoone või tänava leidmiseks on nüüd võimalik kasutada uuenenud aadressiotsingut, millega on võimalik otsitav koht senisest kiiremini ja mugavamalt üles leida, vahendab Roheline Värav.

Sellise täpsusega veetaseme tõusu modelleerimine ja reljeefi kujutamine on võimalik tänu täpsetele kõrgusandmetele, mis on saadud Maa-ameti poolt aastatel 2008-2010 teostatud aerolaserskaneerimise tulemusel.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on üleujutusalade avalikustamine väga oluline, sest igal inimesel on selle informatsiooni põhjal võimalik hinnata üleujutusega kaasnevaid isiklikke riske ja see aitab omakorda võtta tarvitusele meetmeid oma vara ja perekonna kaitsmiseks.

"Ka kohe saabuval kevadel võib ette näha probleeme Suur-Emajõe kõrge veetasemega Tartu linnas, mille puhul selline kaart võimalike üleujutusalade kohta igati kasulikuks võib osutuda,“ märkis Tamkivi.

Eriti väärtuslikuks muudab võimalike üleujutusalade kaardi ministri sõnul just selle kaardi täpsus ja kooskasutus Maa-ameti topograafilise informatsiooniga.

"Sellise teemakaardi valmimine on olnud võimalik ainult tänu suuremahulistele investeeringutele , mis on tehtud andmete kogumiseks vajaliku tehnika nagu lennuki, aerokaamera, lidari soetamiseks ning suuremahulisele tööle, mis reljeefiandmete kogumise ja mudelite kvaliteedi tõstmise puhul veel kaugeltki lõpule pole jõudnud," lausus Tamkivi.

Pärnus, Haapsalus ja Kuressaares on veetaseme tõus esitatud Kroonlinna nullpunkti suhtes, Tartus aga kokkuleppelise nullpunkti suhtes. Kokkuleppelise nullpunkti absoluutkõrguseks Tartus on 29,61 meetrit. Üleujutuse vahemikud linnade kaupa on järgmised: Haapsalu 0,5-2,25 meetrit, Kuressaare 0,5-3,0 meetrit, Pärnu 1,5-3,5 meetrit, Tartu 1,5 - 4,0 meetrit (nullpunkti suhtes). Vahemiku valikul pidas Maa-amet silmas avalikult kättesaadavaid andmeid maksimaalsete esinenud veetasemete kohta. Tartus seadis miinimumtasemele piiri mõõdistuslennu ajal esinenud kõrge veetase. Merevee taseme tõusu miinimumid algavad kriitilise piiri lähedalt. Haapsalus ja Pärnus on eraldi välja toodud kriitilise veetaseme alad Haapsalus 0,8 meetrit ja Pärnus 1,6 meetrit.

Maa-amet juhib tähelepanu, et tegemist on pilootprojektiga, mille puhul modelleerimise aluseks olev pinnamudel on koostatud automaatselt klassifitseeritud maapinna punktidest. Need punktid on viiemeetrise sammuga, seetõttu võib väiksemate tehisobjektide (näiteks kindlustatud kallastega jõed, kraavid, sillad jne) puhul esineda hälbeid. Sellest tulenevalt ootab Maa-amet igasugust tagasisidet mudelite edasiseks parendamiseks.

Lisaks üleujutusaladele on Maa-ameti kaardiserveris olevasse maainfo kaardirakenduse reljeefi aluskaardile lisandunud halltoonis varjutuspildi asemele värviline varjutuspilt, mis on värvitud vastavalt kõrgusele ja võimendab silmale maapinna reljeefi ja Saaremaa kohta kallete kaart, mis iseloomustab maapinna kaldeid 5-10% ja üle 10% (1% = 1m tõusu 100m kohta).