Eksperdid: Harilikud külmetushaigused on sisuliselt ravimatud
Siinkohal toome ära tavalise köha-nohu-palavikutõve räpaseimad saladused: seda ei ravi mitte miski. Ning enamik populaarseid külmetusravimeid ei avalda haigussümptomitele peaaegu mitte mingit mõju.
“Põhimõtteliselt võib öelda, et ei ole midagi, mis töötaks,” kinnitab Ameerika nakkushaiguste liidu IDSA pressiesindaja meditsiinidoktor Aaron Glatt. “On terve röögatu tööstus, mis külmetusravimeid toodab, ja hulk inimesi, kes on nende toimes raudkindlalt veendunud. Puuduvad aga ulatuslikud uuringud, mis üldse mingeid kasulikke mõjusid näitaksid.”
On ravimeid, mida on testitud teistega võrreldes rangemalt. Palju on selliseid, mis paistavad katseklaasis paljulubavad. Glatt väidab aga, et inimkatsetes kipuvad külmetusevastased ravimid osutuma kasutuks, vahendab PhysOrg.com.
Lastearstid Rachel Vreeman ja Aaron Carroll, raamatu “Ära neela nätsu alla! Müüdid, pooltõed ja lihtlabased valed inimese keha ja tervishoiu kohta” (“Don’t Swallow Your Gum! Myths, Half-Truths and Outright Lies About Your Body and Health”) leiavad, et väitmaks midagi kindlat rahvapäraste ravimite — kuuma tee, küüslaugu või kanapuljongi — mõjude kohta pole piisavalt rangetele tingimustele vastavaid uuringuid tehtudki. Seda osaliselt seetõttu, et suured ravimifirmad ei panusta üldlevinud toiduainete või kergesti kättesaadavate tarbekaupade tervisemõjude uurimisse.
“Mis puutub käsimüügiravimitesse, siis on need üsna odavad, mistõttu ostetakse neid igal juhul,” ütleb Carroll. “Ärge aga imestage, kui neil mõju puudub.”
Samas lisab ta: “Kui kuum tee teie enesetunnet parandab, laske käia. Kui soe tekk ja pehme padi teevad olemise mõnusamaks, kasutage neid.”
Mõnikord võib aga ka käsimüügiravimitel esineda tõsiseid kõrvaltoimeid. Laste jaoks pole köharohud ja palavikualandajad mitte lihtsalt kasutud, vaid võivad teha ka kahju, hoiatavad Vreeman ja Carroll. Sellepärast tootjad Ameerikas neid ravimeid enam alla 14-aastastele ei müügi.
Kuna külmetushaigused taanduvad umbes nädalaga iseenesest, kusjuures iga päev pärast sümptomite kõrgpunkti on patsiendil veidi parem, on lihtne uskuda, et tänu ollakse võlgu kasutatud lemmikravimile, mitte lihtsalt aja möödumisele, ütleb Washingtoni ülikooli pediaatriaprofessor James Taylor, kelle uurimustööd on rahastanud USA riikliku tervishoiuinstituudi NIH juures tegutsev riiklik täiend- ja alternatiivmeditsiini keskus NCCAM.
Glatt väidab, et külmetushaiguste käes kannatavad inimesed soovivad nii meeleheitlikult paraneda, et kolmandikul juhtudest parandavad nende enesetunnet isegi platseebod.
Selle mõõtmiseks, kas keegi tunneb köha või nina rohkem või vähem “kinnise” või “lahtisena”, pole olemas objektiivset meetodit, ütleb Taylor. Seega peavad uurijad usaldama ebatäpseid mõõtmistulemusi, mis on saadud näiteks inimestel endil oma sümptomeid astmikul hinnata lastes. Ning paljud uuringud on viidud läbi nii lohakalt, et nende tulemusi ei saa usaldada, rõhutab ta. Patsiendid ei tohiks eriti usaldada ühtainsat uurimust, kuna selle tulemuste puhul võib olla tegu ühekordse juhusliku näkkamisega. Enne uute ravimeetodite omaksvõtmist ootavad arstid enamasti enne, et keegi esialgsete uuringute tulemusi kordaks.
Ajaleht USA Today palus ekspertidel põgusalt hinnata mõnede kõige sagedamini kasutatud käsimüügi- ja alternatiivmeditsiiniliste ravimite kasulikkust kinnitavaid tõendeid.
Laboratoorsetes tingimustes paistavad need käsimüügiravimid toimivat oivaliselt — nohutilgad ja -salvid ahendavad laienenud veresooni ninas, mis peaks ummistunud tunnet leevendama, räägib USA tervishoiutoodete tarbijakaitseameti CHPA pressiesindaja Elizabeth Funderbunk —, tegelikkuses on nende mõju aga parimal juhul tagasihoidlik.
Üks annus ninarohtu leevendab täiskasvanute sümptomeid kuue protsendi võrra, selgitas välja meditsiiniuurijate ühenduse Cochrane Collaboration 2007. aastal läbi viidud süstemaatiline meta-analüüs. Järgnevad annused kahandasid nohusümptomeid vaid nelja protsendi võrra. Ehkki 1998. aastal tehtud uuring näitas, et antihistamiinid pärsivad veidi aevastamist ja nina tilkumist, selgus teisest uuringust, et külmetuse üldiste sümptomite või köha vastu neist abi pole.
Võimalike kõrvalmõjude riski kahandamiseks on hea võtta madalaim võimalik annus — nagu lubavad näiteks ninarohu-pulverisaatorid, ütleb tarbijakaitseühenduse Public Citizen tervishoiu-uuringute rühma PCHRG juhataja Sidney Wolfe. Wolfe ise eelistab pihustatavaid antihistamiine, kuna need sisaldavad tablettidest 25–50 korda vähem ravimit. Siiski ei tohiks nohurohupihustit pruukida kauem kui paar päeva, kuna üleannustamine võib tegelikult nina hoopis kinnisemaks teha. Samuti soovitab Wolfe vältida tooteid, mis ravivad mitut sümptomit, kuna reeglina sisaldavad taolised ravimid vajalikust palju rohkem medikamente, mis eeliseid lisamata suurendavad soovimatute kõrvaltoimete riske.
Nobeli preemia laureaat Linus Pauling populariseeris kombe võtta külmetushaiguste ennetamiseks suuri annuseid C-vitamiini. Vreeman ja Carroll kinnitavad aga, et terve hulga hiljutiste uurimuste kohaselt on tegemist pelgalt soovmõtlemisega.
Kokku 11 000 katsealust hõlmanud uurimuste ülevaateuuring selgitas välja, et päevas 200 või enama milligrammi C-vitamiini sissevõtmine ei kahandanud külmetustesse nakatumise tõenäosust ning lühendas haiguse kestust vaid mõned tunnid. Ainsad inimesed, kellele C-vitamiin külmetushaiguste vastast kaitset pakkus, olid NCCAMi andmeil need, kelle organism pidi taluma äärmuslikku stressiseisundit, näiteks sõdurid lähisarktikas.
Tuntud ravimtaime päevakübarat on juba aastaid rahvameditsiinilise külmetusrohuna müüdud ja pruugitud. Teadlaseid on päevakübar paelunud, kuna laboratoorsed uuringud on andnud mõista, et mõned selle koostisained võiksid leevendada põletikku ja teised tugevdada immuunsüsteemi.
Elavas inimeses immuunsust parendada on aga märksa keerulisem kui katseklaasis, osutab NCCAMi programmiametnik Wendy Weber. Ravimites kasutatakse tema sõnul kolme päevakübara liiki ning nende kontsentratsioonid võivad pudeliti erineda.
Kolmest NCCAMi rahastatud uurimusest järeldus, et päevakübar ei aita külmetust ennetada paremini platseebost. Ehkki arstid jätkavad päevakübara omaduste uurimist, pole Weberi sõnul seni veel piisavalt tõendeid, et seda saaks patsientidele soovitada. Ning ehkki päevakübar on ravimtaimne toidulisand, mida USA-s kõige sagedamini just lastele antakse, näitavad uurimused, et see võib veidi suurendada laste lööbeohtu.
Kuigi tsingi osas on uuringute tulemused mitmetised, annab värske analüüs mõista, et tsingisisaldusega toidulisandid võivad mõningast leevendust pakkuda — juhul, kui patsient neid üldse talub.
Möödunud nädalal andmebaasis Cochrane Library avaldatud 15 uurimuse ülevaade näitas, et tsingiga imemiskommide või siirupi manustamine 24 tunni jooksul pärast sümptomite ilmnemist lühendas külmetuse põdemisperioodi umbes ühe päeva võrra.
Ehkki samad uurimused annavad lisaks mõista, et sellised tsingiga meditsiinitooted võivad ka külmetuse sümptomeid leevendada, märgib Vreeman, et selliste uurimuste kvaliteet ei olnud eriti hea — mis tähendab, et tulevikus läbi viidavad uuringud võivad jõuda teistsugustele järeldustele.
“Üks suurtest väljakutsetest selliste uurimuste juures on, et neil pole eriti edukalt õnnestunud valmistada platseebot, millesse inimesed tegelikult usuksid,” ütleb Vreeman. “Tsingi ebameeldiv maitse ja asjaolu, et tihti ajab see inimestel südame pahaks, on üldiselt teada, mistõttu pole asjaosalistel raske arvata, kes sai tsinki ja kes platseebot.”
Vreeman leiab ka, et paljud inimesed võivad ravi tsingiga hinnata hullemaks kui külmetushaiguse talumist veel ühe päeva.
Mõnel kujul võib tsink osutuda ka tõsiseks riskiteguriks.
Näiteks hoiatas USA toidu- ja ravimiamet FDA 2009. aastal tarbijaid, et need ei pruugiks ninasiseseks kasutamiseks mõeldud tsingisisaldusega tooteid, kuna tunti muret, et see võib põhjustada haistmismeele kaotust.
Valutava kurgu ravimine kuuma tee ja meega on juba mitmeid põlvkondi kestnud traditsioon.
Üks uurimus, milles üle kaheaastastele lastele anti kuni kaks teelusikatäit mett enne uinumist, jõudis järeldusele, et mesi aitas köha leevendada. Weber leiab aga, et vaja on täiendavaid uuringuid. Tema hinnangul ei tohiks mett mingil juhul anda alla aastastele lastele, kuna see võib tekitada botulismi. Ning ehkki paljudele meemaitselised köhapastillid meeldivad, osutab Weber, et väikelastele ja imikutele võivad need kujutada lämbumisohtu.
Ajakirjas Pediatrics hiljuti ilmunud uurimuses taandusid köha ja muud külmetussümptomid laste rindmiku võidmisel ravisalviga Vicks VapoRub tõhusamalt kui platseebosalviga määrimisel. Ameerika pediaatrte akadeemia pressiesindaja Daniel Frattarelli ütleb aga, et sellised tulemused võivad siiski johtuda platseeboefektist.
Kuna VapoRub lõhnab tugevalt, said lapsevanemad aru, kas määrivad lapsi päris rohu või platseeboga, kuigi uurijad andsid endast parima, et lapsevanemaid kasutatava ravi suhtes “pimestada”, kinnitab tootja Procter & Gamble rahastatud uurimus. Tõsiseid kõrvaltoimeid siiski ei täheldatud, mis annab mõista, et salv pole ohtlik, möönab Frattarelli.
Paljud arstid soovitavad patsientidel ummistunud nina ravida õhuniisutajate kasutamisega, võtta auruvanne või pesta ninaõõnt plastampullidest soolase veega.
Ehkki tundub, et sellised ravimeetodid pole ohtlikud, puuduvad andmed ka selle kohta, et need haigussümptomeid leevendaksid, ütleb Glatt.
Õhuniisutaja kasutamisel soovitavad arstid pigem niisket udu kui kuuma auru, mis võib väikelapsi kõrvetada.
“Mina ei tea ühtegi uurimust, mis oleks näidanud, et niisuti aitab nohustel (lastel) paremini magada,” rõhutab Glatt. “Aga ma ei kavatse iial vaielda lapsevanemaga, kes kinnitab, et see aitab.”
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!