Teadlased: seljavalu on neli miljonit aastat vana mure
Väide pärineb uurijalt Asier Gomez-Olivencialt, kes on eriti põhjalikult analüüsinud juppi umbes poole miljoni aasta eest elanud umbes 45-aastase meesterahva selgroost. Varajase inimliigi esindaja maised jäänused olid ühed vähemalt kahe tosina täiskasvanu ja lapse luustikest, mis viimastel kümnenditel on Hispaania põhjaosas Atapuercas kuulsast nn kondiaugust (hisp Sima de los Huesos) välja kaevatud, vahendab The Daily Mail.
Meesterahva seljakeeliku alaosa rekonstrueeriti hoolikalt ning selle põhjalik uurimine on näidanud, et selg pidi selle omanikule kõvasti vaeva valmistama. Mees põdes vähemalt kolme valulist probleemi, nende hulgas lülilibisemist e spondülolisteesi, kus üks selgroolülidest paigalt nihkub, ning ogajätkete kokkupuute e Baastrupi sündroomi, kus selgroo eri osad omavahel hõõrduvad.
Seljavalu ajalugu ulatub aga veel väga palju kaugemasse minevikku.
Eeloleval reedel Cambridge’i ülikoolis peetaval loengul väidab dr Gomez-Olivencia, et sama häda vaevas juba meie ahvinimestest esivanemaid vähemalt 4,4 miljonit aastat tagasi.
Üks asjakohane näide on „Lucy“ ehk liigi Australopithecus afarensis esindaja, kelle 3,2 miljonit aastat vana luustik leiti Etioopiast Awashi orust 1974. aastal ja kes sai nime Biitlite pala „Lucy in the Sky with Diamonds“ järgi. Lucy oli umbes meetripikkune, kõndis püsti ja uurimus näitab, et kannatas seljahäda käes, mille suure tõenäosusega oli tinginud ta tõstev, roniv või akrobaatiline eluviis.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!