Kuna ükski tavaline hiir pole seni võimeline hepatiiti nakatuma, siis tänavu suvel valmivate mutantisendite vastu on juba huvi tundnud 15 Euroopa laborit. Maailma ravimiturul võib eesti teadlase läbimurde vilju oodata ehk viie või kuue aasta pärast, rääkis ETV saade "Pealtnägija" ERR Uudisteportaali vahendusel.

Ülikooli transgeense tehnoloogia tuumiklabori juhatajal Plaasil on kallite katseloomade käsitlemine selge, sest ta on hiiri "disaininud" juba kümmekond aastat.

"Hiired on ainukesed loomad, kellel on võimalik niimoodi geene ära vahetada. Teisi loomi peab kloonima. Aga hiire puhul käib see hästi lihtsalt. Kui me räägime katsetest hiirte ja rottidega, siis see ei tekita inimestes judinaid, võrreldes koerte, kasside, sigadega," tõdes Plaas.