Kuidas meie netitegevusi jälgitakse?
SiteJabber Blog avaldas infograafiku, mis teeb sellest ülevaate.
Andmekogumisega netis tegelevad peamiselt osapooled, mis sellelt teenivad (turundajad, veebistatistikat koguvad firmad).
Kuidas see toimub? Kasutaja siseneb internetti ja külastab mingeid saite. Ta ei peagi rohkem midagi tegema (midagi alla laadima vms).
Juba ühe saidi külastamine võib käivitada kümneid või isegi sadasid faile, mis kogutava info eri firmadele edastavad.
Jälitustehnoloogiad ja -failid pärinevalt saitide käigushoidjatelt endilt (first party tracker). Need on saiti külastades arvutisse paigaldatud tekstifailid, mis aitavad teenuseid pakkuda, näiteks peavad meeles, mida te netipoes ostukorvi lisasite.
Teiseks on turundajate ja statistikakogujate jälitusvahendid (third party tracker), mis jälgivad kasutaja tegevust netis üldiselt.
Jälitusvahendeid on üldiselt kolme liiki:
1) Kõige levinum on küpsis (cookie) ehk pisike tekstifail, mis määrab arvutile kindla ID-numbri. Sellega saab kindlaks teha, millega üks kindel arvuti võrgus tegeleb.
2) Plinkija (beacon) eesmärk on üldiselt sama nagu küpsistel, aga see võib talletada ka kogu teksti, mida saidil viibija sisestas.
3) Flashi küpsis (Flash cookie) on arvutisse paigaldatud pisike fail, mis aitavad internetis videot või reklaame kuvada. Neist on kasu ka, need peavad näiteks meeles helivaljust, mida videodes eelistate. Osad turundajad kasutavad neid aga tavaküpsiste taaspaigaldamiseks, mida kasutaja on vastavalt konfigureeritud rakendus on vahepeal arvutist eemaldanud. Samuti saab nendega kindlaks teha, mida saidil tegite.
Loetleme ka kümme saiti, mis jälgivad kasutajaid enim.
Dictionary.com (234 erinevat!),
MSN.com (207),
ComCast.net (151),
AOL.com (133),
Merriam-Webster (131),
Photobucket.com (127),
Answers.com (120),
Careerbuilder.com (118),
MSNbc.com (117),
Live.com (115).
Leidub ka tuntud saite, mis ei jälita kasutajat üldse kuidagi, näiteks Wikipedia!
Miks e-jälitus nii levinud on? Sest seal liiguvad tohutud rahasummad. Viimastel andmetel vahetab aastas interneti kaudu omanikku tervelt 10 triljonit dollarit.