Hubble’i kosmoseteleskoop leidis ürgseima galaktika
„Eks me kõik töötame tegelikult tehnoloogia võimete piiril, mistõttu pole veel päris selge, kui valdavad sellised galaktikad on,“ möönis California Santa Cruzi ülikooli ja Hollandi Leideni ülikooli astronoom Rychard Bouwens, vahendab Discovery News.
Kui avastus kinnitamist leiab, tähendab see, et esimesed galaktikad ilmusid ajal, mis on senihoomatust veel ligi sada miljonit aastat lähemal universumi sünnihetkele, Suurele Paugule, mille ürgne mikrolaine-taustkiirgus on tuvastatav tänaseni.
„See on mõeldav,“ kommenteeris leidu Arizona osariigis Tucsonis tegutseva riikliku optilise astronoomia observatooriumi täheteadlane Naveen Reddy. „Oma maja ma selle eest kihlveos mängu ei paneks, aga lõunasöögi küll.“
Galaktika nimega UDFj-39546284 leiti 2009. ja 2010. aastal Hubble’i kosmoseteleskoobiga infrapunaspektrile lähedases kiirgusribas pildistatud fotodelt.
Ürgsest galaktikast lähtunud valgus tekitab galaktika ja atmosfäärimõjude nullimiseks Maa orbiidile viidud teleskoobi vahel esinevaid gaase läbides iseäraliku mustri. Selliste „keemiliste sõrmejälgede“ variatsioonide analüüs võimaldab arvutada vahemaid samamoodi nagu rongivile meile lähenedes või meist kaugenedes mõõdetaval määral muutub.
Vastavat astrofüüsikalist küünarpuud nimetatakse punanihkeks, kuna valgus venib seda pikematele, elektromagnetilise spektri punase värvuse ribas paiknevate lainepikkustele, mida suuremaid vahemaid see läbib. Äsja avastatud galaktika punanihe on umbes 10,3, mis tähendab, et selle valgus on meieni jõudes teel olnud umbes 13,2 miljardit aastat. (Valguse konstantne kiirus on nimelt 299 792 458 meetrit sekundis.)
„Selliste objektide otsimine, mille punanihke väärtus küündib 10ni, on ääretult vaevaline töö,“ osutas Bouwens, kelle uurimus ilmus ajakirja Nature viimatises numbris. „Põhimõtteliselt on see, mida vaatleme, nagu jäämäe tipp.“
Ka üheainsa galaktika tuvastamine selliselt kauguselt ütleb teadlastele, et vanimates galaktikates ei toimunud täheloome-protsessid nii agaralt kui vaid 100 miljonit aastat hiljem lagedale ilmunud täheparvedes, ehkki avastatud objekti puhul võib olla tegu juhusega.
„Ideaalis oleks hea seirata suuri piirkondi taevas,“ ütles Reddy. „Mõned piirkonnad võivad universumi keskmise ainetihedusega võrreldes olla palju tihedamad või ka märksa hõredamad.“
Veelgi vanemate galaktikate avastamine pole tõenäoline enne, kui orbiidile läkitatakse Hubble’i mantlipärija, James Webbi kosmoseteleskoop. Praegu murrab NASA pead, kuidas heastada 5 miljardi dollarilise eelarvega programmi 1,5 miljardi dollari suurune ülekulu ning saada teleskoop taevasse juba 2015. aastaks.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!