Tšingis-khaani hävitatud inimmassid jahutasid Maa kliimat

Maailma ajaloo üks verisemaid vallutajaid lasi oma tegevuse käigus nõnda palju rahvast maha nottida, et maailmatumad kultiveeritud põllualad muutusid taas metsadeks ja põhjustasid süsihappegaasi taseme hüppelise languse, mõjudes tervele planeedile jahutavalt.

Moraalitud irvhambad ongi juba Tšingis-khaani ajaloo rohelisimaks vallutajaks nimetatunud, kuna tema inimhävituslik tegevus päästis ruum looduse hüvanguks, vahendab Daily Mail. 13.-14. sajandil jäi khaani veretöö tagajärjel atmosfääri alles 700 miljonit tonni süsinikku, on teadlased pidanud vajalikuks välja arvutada. 700 miljonit tonni on umbes see kogus, mis hävitatakse kaasaegse populatsiooni poolt ühe aasta jooksul puhtalt kütust tarbides.

On see tõesti esimene teadaolev õnnestunud üritus, mil inimtegevus on maakera kliimat jahendanud? Mõnedki arvavad nii. „Arvatakse, et inimene hakkas Maa kliimat mõjutama alles industrialiseerimise ajastul 19. sajandil sütt põletades,“ selgitas uurimisrühma juhtinud Julia Pongratz. „Tegelikult anti esimene põnts juba ammu, mil inimene hakkas metsi maaviljeluseks hävitama ja ümber tuhnima,“ rääkis ta.

Tšingis-khaani tegevuse ja poolteist sajandit väldanud ning 22 % Maa pindalast hõlmanud Mongoli impeeriumi kõrval vaadeldi teistegi tohutute hukkunutega lõppenud ajalooetappide nagu katkuepideemiad, Mingi dünastia kokkuvarisemine jt. mõju kliimale. Ent nende inimkaotuste ja metsade juurdekasvu suhe polnud nii võimas.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!