Kaalu kaotanud kilole otsitakse usaldusväärsemat mittefüüsilist asendajat
Uurijad hoiatavad, et enne, kui ülesande saab täidetuks lugeda, on käia veel pikk tee; kui kõik aga plaanipäraselt laabub, kuulutab see ettevõtmine ekspluatatsiooniea lõppu viimasele inimese valmistatud objektile, millest veel sõltub ühe alusmõõtühiku väärtus, vahendab PhysOrg.com.
Hetkel kujutab kilogrammi rahvusvaheline standard endast metallikamakat, mida on Prantsusmaal alates aastast 1889 hoolikalt luku ja riivi taga hoitud. Teadlased hakkasid Pariisis Sèvres’is asuva rahvusvahelise kaalude ja mõõtude büroo BIPM ruumides säilitatava plaatina- ja iriidiumsilindri pärast muret tundma pärast seda, kui avastati, et seletamatul kombel on imeväike osa selle massist haihtunud.
Instituudi eksperdid möönsid 2007. aastal, et metallitükk on 50 mikrogrammi kergem mitmekümne koopia keskmisest kaalust, s.t, etalonist näib olevat kaduma läinud umbes ühe liivatera massiga võrreldav kogus ainet.
Hetkel otsitakse kilogrammile mittefüüsilist määratlust, mis kergitaks kilo samale pulgale ülejäänud kuue alusmõõtühikuga, millel rahvusvaheline ühikutesüsteem SI rajaneb. Ülejäänud ühikuteks on meeter, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela, millest ükski ei rajane enam füüsilisel etalonil.
Kilo ümbermääratlemise püüdlused on praegu keskendunud massi ning Plancki konstandi — kvantfüüsika elementaarse mõõtühiku — vahelise seose väljaselgitamisele. Esmaspäeval Londonis muudatusettepaneku üksikasju arutanud BIMP teadlane Michael Stock osutas, et rahvusvaheliseks prototüübiks nimetatava metallikamaka aeg on varsti ümber.
“Mõõtmised muutuvad üha täpsemaks ja täpsemaks, täpsete mõõtmistulemuste väljendamiseks on aga vaja hästimääratletud mõõtühikuid,” ütles ta, lisades, et ehkki töörühma katsed jätkuvad, on praegu veel veidi liiga vara hakata juurutama kilogrammi uut definitsiooni.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
