Kvantsõnumeid saab saata minevikust tulevikku
Kui teadlaste väide kinnitust leiab, siis oleks sellest abi loodavate kvantarvutite infotöötluse protsessis ning füüsikute üldiste universumi alusteadmiste kontrollimisel. Tavalise kvantseose puhul on kaks osakest (üldjuhul elektroni või footonit) omavahel nii lähedaselt seotud, et nad on samas kvantolekus, vahendab Novaator.
Piltlikult öeldes teab üks osake alati, mida teine osake teeb ning muudab ka enda käitumist sellele vastavalt. Füüsikud on välja mõelnud, kuidas kvantseost saaks kasutada sõnumite edastamiseks, mida ei saa lahti krüpteerida, ning kuidas selle abil luua ülikiireid arvuteid.
Kvantseoste kaudu on võimalik edastada ühest kohast teise ka tohutus mahus infot kõigest mõnda aatomit kasutava kvantteleportatsiooni protokolli abil. Füüsikauudiste võrgulehel arXiv.org avaldatud eelartiklis näitavad Olson ja tema kolleeg Timothy Ralph matemaatikat kasutades, kuidas samal viisil saab kvantsõnumeid edastada mitte ainult ruumis, vaid ka minevikust tulevikku.
Kui ühte osakest ei ole võimalik ilma teist kaasamata kirjeldada, siis loogiliselt võttes laieneb see nii ajale kui ruumile. Kasutades nende ajaga sarnanevat kvantseost selgub, et kvantsõnum liigub ajas, jättes samas osa sellest vahele. Matemaatilises mõttes Olsoni sõnul vahet ei eksisteeri - kõike, mida on võimalik teha tavalise kvantseosega, saab teha ka nende ajaga sarnaneva kvantseosega.
Olson kasutas selle selgitamiseks ulmeseriaali Star Trek analoogiat, kus kaugel planeedil lõksu jäänud õhupuuduses teleportatsiooni ekspert ennast päästemeeskonna saabumist oodates transporteris külmutab. Kui päästjad aastakümneid hiljem saabuvad, astub ta päevagi vananematuna masinast välja.
Olsoni sõnul ei ole tegemist ajas rändamisega, kuid möödunud aega on tema sõnul võimalik vahele jätta. Nottinghami ülikooli kvantfüüsiku Ivette Fuentes'e sõnul on tegemist eelmise aasta ühe kõige huvitavama kvantfüüsika uurimistööga.
Tema sõnul on teada, et kvantseoste abil on võimalik palju asju teha, sealhulgas kasutada kvantteleportatsiooni ja kvantkrüptograafiat, kuid Olsoni ja Ralphi töö näitab, et kvantseoste kasutamiseks on veel palju muid võimalusi.
Teise Nottinghami ülikooli teadlase Jorma Louko arvates võiks üheks huvitavaks kasutusvõimaluseks olla näiteks mustades aukudes sisalduva informatsiooni salvestamine. Avaldatud töö näitab, et vaakumit on võimalik kasutada suure koguse informatsiooni kõigest mõnele aatomile salvestamiseks, et hiljem see teistelt aatomitelt kokku koguda.
Ajaga sarnanevad kvantseosed võivad leida kasutust ka osakeste füüsika aluste uurimisel. 1970ndatel väitis füüsik Bill Unruh, et kui kosmoselaev kiirendab kosmoses olevas vaakumis, siis ilmuvad tühjusest välja osakesed. Osakesed kannavad endas energiat ja seega ka soojust ning see ongi kvantvälja teooria üheks aluseks, mille järgi on individuaalne objekt mööduv ja ebaaineline.
Siiski tuleb tunnistada, et reaalseid katsetusi pole seni tehtud, sest kosmosesüstik peaks suutma saavutada tänases mõistes ebarealistliku kiirenduse. Kuna ajaga sarnanev kvantseos sisaldab ka vaakumist esile kerkivaid osakesi, siis võimaldaks see teadlastel uuringutes tugineda pigem ajale kui ruumile.
