Teadlased: Taastuvenergiale saab täielikult üle minna juba 2030. a.
Täielik üleminek taastuvenergiale tähendaks umbes viie miljoni 5-megavatise tuuleturbiini, 1,7 miljardi katusele paigaldatava päikeseenergiasüsteemi ning 90 000 300-megavatise päikeseelektrijaama rajamist, vahendab PhysOrg.com
Ajakirjas Energy Policy avaldatud aruande ühe autori Mark Delucchi sõnul oli uurijate eesmärgiks näidata, et saadaval on piisaval hulgal taastuvat energiat, mida oleks võimalik rakendada nii, et aastaks 2030 on saavutatud energiavajaduse kaetus alatiseks.
Delucchi ja kolleeg Mark Jacobson välistasid arvutustest kõik fossiilkütusepõhised energiaallikad, keskendudes ainuüksi sellistele allikatele nagu tuul, päike, merelained ning maapõuesoojus. Praegu katavad fossiilsed kütused üle 80 protsendi maailma energiavajadusest.
Keskkonna- ja maakasutuslikel kaalutlustel jätsid teadlased rehkendusest välja ka hetkel kõige laialdasemalt pruugitava taastuvenergiaallika — biomassi. Pealeselle välistati arvutustest tuumaenergia, mille osakaal tänapäeval kogu maailmas toodetavas elektris on umbes kuus protsenti.
Teadlaste visandatud tulemuse saavutamine nõuaks mastaapset ehitustegevust. Näiteks eeldavad kavandatavad tuuleturbiinid enamiku tänapäeva tuulevooluveskitega võrreldes kaks-kolm korda suuremat võimsust, ent Saksamaa rajas oma rannikule esimese 5-megavatise turbiini juba 2006. aastal ning Hiina mullu. Vajaminevad päikeseelektrijaamad kujutaksid endast kombinatsiooni valguselemendi-jaamadest ning kontsentreeritud päikeseenergia-jaamadest, mis koondavad päikeseenergiat vee keetmiseks, millega käitatakse generaatoreid. Hetkel on maailmas selliseid hübriid-päikeseelektrijaamu, mille toodangumaht tegelikult nõutava läve ületab, vaid paarkümmend.
Jacobson osutas, et peamiseks väljakutseks oleks muutlike allikate, nt tuule- ja päikeseelektri mitmepoolne kombineerimine sellisel moel, et eri taastuvallikad töötavad energiavajaduse katmise nimel koos. Järjekindlamad taastuvallikad nagu laine- ja tõusu-mõõnaenergia ning maasoojussüsteemid panustaksid energiat võrku väiksemas mahus, ent selle panuse ühtlus aitaks parandada kogu süsteemi üldist töökindlust.
Delucchi töötab Califonia ülikooli transpordiuuringute instituudis; Jacobson kuulub Stanfordi ülikooli tsiviil- ja keskkonnatehnika teaduskonna ridadesse. Esmakordselt võtsid mehed kogu maailma sajaprotsendilise taastuvenergiale ülemineku teostatavuse vaatluse alla 2009. aastal enne Kopenhaageni kliimaläbirääkimisi ajakirjas Scientific American ilmunud artiklis.
Teadlased kinnitavad, et kõik peamised vajaminevad ressursid on olemas; ainsaks pudelikaelaks on hetkel haruldaste muldmetallide, nt sageli magnetite tootmisel kasutatava neodüümi kättesaadavus. Kitsaskohast oleks võimalik üle saada, kui suurendada kaevandusmahte viis korda ja juurutada materjalide taaskasutus, või kui arendada välja sellised tehnoloogiad, mis vajaduse haruldaste muldmetallide järele välistavad.
Poliitilised takistused taolise kava juures võivad aga osutuda ületamatuteks.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
