Uurimus ilmus ajakirja Acta Biomaterialia jaanuarinumbris. Uurimisgrupi liikmete hulgas oli nii rakuteadlasi kui plastmaterjalide uurijaid. Üks autoritest, professor Jennifer West selgitab tulemuste tähtsust: "Võimetus veresooni kasvatada on seni olnud regeneratiivse meditsiini peamine komistuskivi. Ilma veresoonteta pole võimalik luua paksemat kudet kui mõnisada mikromeetrit", vahendab Novaator.

Alusmaterjalina kasutasid bioloogid polüetüleenglükooli (PEG), see inimese kehale ohutu plast on toiduainetööstuses ja meditsiinis laialt kasutusel. Plast muundati valguse mõjul selliseks, et sarnanes inimese kehas olevale rakuvälisele maatriksile – polüsahhariidide ja valkude võrgustikule, mis moodustab suure osa kõikidest kudedest.

Plastist, veresoonte tekkimiseks vajalikest rakkudest ja kasvufaktoritest tekitati omakorda uus ruumiline veesidumisvõimega võrgustik (hüdrogeel), kus uued veresooned said kasvama hakata. Kasvu jälgimiseks filmiti hüdrogeeli 72 tundi. Eri tüüpi rakud olid eelnevalt märgistatud helendavate värvidega, nii oli võimalik jälgida, kuidas need rakud hakkasid pehmes geeljas plastis moodustama kõige peenemaid veresooni – kapillaare.

Nii saadud kapillaaride toimimise testimiseks siirati need sellisesse keskkonda, kus tegelikult üldse veresooni ei leidu, nimelt hiirte sarvkesta sisse. Kui hiirte vereringesse süstiti värvainet, nägid uurijad, et kunstlikult kasvatatud veresooned funktsioneerisid nii nagu peab.

Edaspidistes eksperimentides tahavad uurimisrühma juhid luua selliseid kunstlikke veresooni, mille kasvusuunda saab kontrollida.

Videos on võimalik näha, kuidas helendava värvainega märgistatud rakud moodustavad 72 tunni jooksul kapillaarvõrgustikke.