Otsustamist mõjutab ajus olev keeruline võrgustik, mis ühendab aju erinevaid piirkondi keerulise tagasisidet andva tsükli kaudu. Uuringut juhtinud Yale'i ülikooli neurobioloogia ja psühholoogia professori Daeyeol Lee sõnul on võimalik enne otsuse tegemist kõigest ühe neuroni tegevust jälgides kindlaks teha, milline otsus tuleb. Eelnevalt on teadlased kirjeldanud, kuidas aju reageerib sellisele inimest mõjutavale võimalikule hüvedele nagu toit, alkohol või seks, vahendab Novaator.

Lee juhitud teadlaste rühm uuris nii üksikute ajurakkude kui ka aju erinevate piirkondade tegevust informatsiooni töötlemisel. Teadlased salvestasid ahvide neuronite tegevust, kui ahvidel oli valida kohe saadava väiksema või hiljem saadava suurema tasu vahel. Sarnaselt inimestele on ahvidel kalduvus otsustada kohese rahulduse saamise kasuks.

Sajad läbiviidud katsed näitasid, et ajurakkude tegevus erines ahvi poolt tehtud kohese või hilisema tasu kasuks otsustamise puhul. Aju suurema piirkonna tegevuse mustri uurimisel vaadeldi ühe osana neuronite käitumist. Teadlased leidsid, et basaalganglion ehk aju piirkond, mis liigutusi mõjutab, aitab kaasa saadava tasu suuruse ning selle kättesaamisele kuluva aja hindamisele.

Varasemas uuringus leidsid Lee ja kolleegid, et ajukoore eesmine piirkond, misjon seotud ratsionaalse mõtlemisega, kannab sama funktsiooni. Praegune uuring aga näitas, et kahel basaalganglioni piirkonnal on erinev roll. Üks neist aitab tasu välja valida ning teine aitab juba valitud tasu hinnata. Lee sõnul ei tea me paljusid psüühiliste häirete anatoomilisi põhjuseid, mis põhjustavad näiteks hasartmängusõltuvust või impulsiivset käitumist.