Saksamaal Duisburg-Esseni ülikoolis töötav Hynek Burda märkas Tšehhis rebaseid vaadeldes, et need hüppasid saagile peale enamasti enam-vähem edela poolt, ehk siis koon kirdesse suunatud, vahendavad ERR Teadusuudised.

Ta hakkas koos kolleegidega rebaste saagipüüdmist põhjalikumalt uurima ja tegi kindlaks, et oluline on, kas rebane saaklooma näeb või mitte. Kui näeb, siis hüppab ta selle poole ükskõik mis suunast, aga kui ei näe, vaid näiteks ainult kuuleb, kuidas loomake lehtede all krõbistab või lumes sahistab, siis toimub pealehüpe peaaegu alati edela-kirde suunal.

Selles suunas tehtud hüpetest osutus teadlaste andemeil edukaks 72 protsenti, kui aga rebane hüppas mittenähtavale saakloomale peale mõnest muust suunast, olid tal eduväljavaated vaid 18 protsenti.