Akadeemik: religioonide vohamist kannustab eriline usugeen
Cambridge’i ülikooli majandusprofessor Robert Rowthorni sõnul näitavad uurimused, et mida usklikum on inimene, seda rohkem on tal enamasti lapsi, vahendab The Daily Telegraph.
Koos mõnede isendite geneetilise usklikkuse-soodumusega on taoline tendents ajendanud professorit religioonide leviku teemal spekuleerima.
Ajakirjas Proceedings of the Royal Society B avaldatud artiklis viitas ta ülemaailmsele uuringule, mis näitas, et usklikel on rohkem lapsi.
Aastatel 1981–2004 82 riiki hõlmanud väärtusuuringust World Values Survey selgus, et rohkem kui korra nädalas usulistel teenistustel osalevatel täiskasvanutel on keskmiselt 2,5 last; neil, kes käisid jumalateenistustel vaid korra kuus, oli kaks last; neil, kes kunagi teenistustel ei käinud, oli lapsi keskmiselt 1,67.
Prof Rowthorn kirjutas: „Mida pühendunumalt usklikud inimesed on, seda rohkem saavad nad tõenäoliselt lapsi.“
Ta märkis, et mõnede sektide liikmete viljakuse määrad olid rahvastiku üldisest tasemest kolm kuni neli korda suuremad.
Kui selliste rahvastikurühmade liikmed abielluksid ainult omavahel, kasvaks üliviljakate rühmade osakaal professori hinnangul kiiresti suuremaks ülejäänud elanikkonnast ning viljakad usklikud kujuneksid peagi enamuseks.
Näiteks on amišite osakaal USA-s kasvanud 1991. aasta 123 000-lt 249 000-le aastal 2010; kui senised tendentsid jätkuvad, on neid 2150. aastaks 44 miljonit.
Tegelikult irduvad paljud sellistest usulahkudest või abielluvad väljapoole ning saavad seetõttu vähem lapsi kui muidu oleksid saanud.
Professor viitas, et taoline „desertöörlus“ küll aeglustab usugeeni levikut, ent ei peata seda.
„Sellistest rühmadest lahkulöömine levitab religioossusgeene ka ülejäänud elanikkonna seas,“ järeldas ta. „Ilmalikku elu elavatel inimestel hakkab geneetiline soodumus usklikkusele üha rohkem ilmnema.“
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
