Arstiteadlased: Inimkonda ähvardab tundmatu tapja
2009. aasta keskel tõusis Hollandis Den Boschi firmas töötaval veoautojuhil Frank van Lentil järsku palavik ja ta kaebas peavalu. Teda vaevasid ka väsimus, hootine südamekloppimine ja luuvalu, kuid ta käis tööl edasi. Lõpuks veenis sõbranna teda arsti juurde minema. Arst oskas vaid käsi laiutada, sest sümptomid ei sobinud ühegi tuntud haigusega. Frank van Lentil ei jäänudki muud üle, kui koju tagasi minna ja tervise paranemist oodata. Alles siis, kui ta kuulis raadiost uue koduloomade kaudu leviva nakkushaiguse puhangust, küsis ta arsti käest, kas tal võib see haigus olla. Ja see haigus tal tõepoolest oli, kirjutab Imeline Teadus.
Lentil diagnoositi haruldane haigus, mida nimetatakse Q-palavikuks. Seda põhjustab väike bakter Coxiella burnetii. Haigus on nii nakkav, et ühest bakterist piisab inimese nakatamiseks. Kuid imelik oli asja juures see, et varem olid Q-palavikku haigestunud üksnes talunikud, loomaarstid ja tapamajade töötajad - need, kes loomadega otseselt kokku puutusid. Nüüd aga oli bakter muteerunud ja levis õhu kaudu, nakatades 2009. aastal üle 2 000 hollandlase. Enamikul neist puudus igasugune otsene kokkupuude põllumajandusega. Paljud nakatunud said antibiootikumidest kiiresti abi, kuid mõned jäid kauaks põdema. Näiteks Frank van Lent oli veel aasta pärast haigestumist nii nõrk, et juba lühike jalutuskäik röövis talt kogu jõu. Oli ka neid, kes surid. Hollandi Q-palaviku puhang ei ole veel lõppenud. Siinkirjeldatu on vaid üks näide uue murettekitava suundumuse kohta: üha rohkem on mikroobe, kes leiavad tee loomadelt inimestele.
HIV/AIDS, SARS, Creutzfeldt-Jakobi sündroom ning linnu- ja seagripp on vaid jäämäe tipp. Teadlased teavad, et lahenduste otsimisega on kiire. Nimelt on areng olnud otse vastupidine sellele, mida eksperdid 1960ndatel ja 1970ndatel ennustasid. Siis oletati, et lahing nakkushaiguste vastu on sajandi lõpuks võidetud ja võime keskenduda olulisematele probleemidele,
näiteks südame-veresoonkonna haiguste ja vähi ravile. Tollast optimismi tiivustas vaktsiinide ja selliste imeainete nagu penitsilliin, streptomütsiin ja kloramfenikool kasutuselevõtuga saavutatud edu, mis tipnes rõugete täieliku likvideerimisega 1977. aastal. Kuid suur edu põhjustas saatusliku mahajäämuse, mille eest maksame nüüd kallist hinda. Tänapäeval langeb nakkushaiguste arvele ligikaudu üks kolmandik maailma surmajuhtumitest. Oleme tunnistajaks üha uute nakkushaiguste tekkele.
Maailmakuulus hollandi viroloog Albert Osterhaus Rotterdami Erasmus Medical Centerist, kes lisaks muule tuvastas ka SARSi viiruse, on maailma ülejäänud ekspertidega ühel meelel: asi läheb aina hullemaks. Šotimaal Edinburghi Ülikooli Nakkushaiguste Keskuses töötav professor Mark Woolhouse ütleb selle kohta järgmist: „Alates sellest ajast, kui ma ülikooli lõpetasin, on tekkinud rohkem kui 80 täiesti uut nakkushaigust. Ja miski ei viita sellele, et neid enam juurde ei tule.”
Põhjalikku ülevaadet uutest inimkonda ähvardavatest nakkushaigustest ning võitlusest seni tuntud nakkushaigustega saad Imelise Teaduse jaanuari numbrist. Artikkel on kuuel leheküljel ja varustatud informatiivsete illustratsioonidega.
Vaadake Imelise Teaduse värske numbri sisu tutvustust SIIT.
