Vaesematest peredest pärinevate ja omaealistest arengus maha jäänud laste puhul ei leidnud teadlased samas peaaegu üldse geenidega seotud vaimsete võimete arengut, vahendab Novaator.

Texase ülikooli professori Elliot Tucker-Drobi juhtimisel uurisid teadlased 750 kaksikute paari. Tulemused näitasid, et jõukamatest peredest pärinevad lapsed ei ole algselt geneetiliselt targemad ega võimekamad, kuid päritolu võimaldab neil oma potentsiaali paremini realiseerida. Tegemist on vana vaidlusega, et kas laste arengut mõjutab rohkem loodus, või kasvutingimused.

Uuring näitas, et mõlemad tegurid on olulised ning õige kasvukeskkond mõjutab laste geneetilise potentsiaali saavutamist palju varem, kui eelnevalt arvati.

Tucker-Drobi sõnul on lapse arenguks lisaks päritud geenidele vaja ka kasvukeskkonda, sest puuduse all kannatavate laste kasvukeskkond ei võimalda neil oma geneetilisi võimeid täies ulatuses realiseerida.

Teadlaste poolt ajakirjas Psychological Science avaldatud uuringu tulemused rajanevad kümme kuu kuni kahe aasta vanuste väikelaste uurimisele. Teadlased kasutasid imikute vaimse arengu uurimiseks Bayley väikelaste arenguskaalat.

Bayley skaala on mõeldud vanusele 0 – 3,5 aastat ning sellega on võimalik hinnata lapse kognitiivset, keelelist ja motoorset arengut ning sotsiaal-emotsionaalset toimetulekut.

10 kuu vanustel ei olnud erinevatest kasvukeskkondadest pärinevate imikute arengu juures erinevusi veel märgata. Teiseks eluaastaks olid aga jõukamatest peredest pärinevate laste tulemused vaesemate perede lastega võrreldes palju kõrgemad.

Üldjuhul võis täheldada kaheaastaste vaesematest peredest pärinevate laste tulemuste omavahelist sarnanemist. Seejuures ei olnud ühe ja kahe munaraku kaksikute puhul esinev kognitiivne võimekus omavahel seotud. Seega võib väita, et kognitiivset edukust mõjutavad kasvutingimused.

Tucker-Drobi sõnul näitavad uuringu tulemused, et vaesuses kasvamisel on mõju kognitiivsele arengule juba varajases eas. Kui vaesemates tingimustes kasvanud laste puhul oli geneetiliselt kaasa saadud positiivne mõju kognitiivsele arengule nullilähedane, siis jõukate perede laste puhul mõjus see kuni poole võrra.