USAs Palo Altos asuva ettevõtte Lockheed Martini astrofüüsik Bart De Pontieu ning tema kolleegid kasutasid pursete tuvastamiseks NASA päikesedünaamika observatooriumi ning Jaapani satelliidi Hinode kogutud andmeid, vahendab Novaator.

Ajakirjas Science avaldatud artiklis kirjutavad teadlased, et suur osa sellest plasmast saavutab temperatuuri 20 000 kuni 100 000 kraadi, kuid väike osa sellest ületab miljoni kraadi piiri.

De Pontieu ja tema kolleegide sõnul viitasid ka varasemad mudelid selliste pursete võimalikkusele, kuid ükski neist ei näinud ette nii võimsate Päikese pinnalt või fotosfäärist alguse saanud voogude olemasolu. Järgmiseks väljakutseks on mõista, mis protuberantsi tekitab ja kust pärineb selleks vajalik energia.

Täiendavat informatsiooni on oodata kosmosesondilt IRIS (Interface Region Imaging Spectrograph), mis on plaanis kosmosesse saata 2012. aastal. IRISe eesmärgiks on uurida Päikese krooni ja fotosfääri vahelisi protsesse.