Miks lumerohke talv küll nii palju elektririkkeid toob?
Looduslikke vaenlasi on õhuliinidel talviti kolm: tuisk, lumi ja jäide. Eestimaa talved hõlmavad neid kõiki ning seega tähendab pikk ja lumerohke talv paratamatult ka elektrikatkestuste sagenemist. Möödunud detsembri ja suhteliselt lumetu 2007. aasta detsembrikuu võrdlus näitab, et suur lumi tõstab rikete arvu elektri jaotusvõrgus kaks ja kohati isegi kuni kolm korda. Ühtlasi pikeneb ligi neli korda rikete parandamise aeg.
Looduslik vaenlane nr 1 – tuisutuul
Faktitäpsuse huvides olgu öeldud, et ainuüksi tugev tuul põhjustab õhuliinidele tõsisemaid kahjustusi alles siis, kui selle kiirus tõuseb üle 25 m/s ning ka siis ei katke liinid õhu kiire liikumise tulemusel. Rikkeid põhjustavad sel juhul enamasti tuule jõul murduvad või ümber kukkuvad liinipostid.
Ent ka alla 25 m/s tuul toob kaasa rikkeid õhuliinidel. Ligi pool Eesti pindalast katavad metsad ja ka üle 35% Jaotusvõrgu õhuliinidest läbib metsi. Pikalt puhuva tuulega murduvad metsades esmalt mädanikega või muul moel kahjustatud puud, väga tugeva tormi jõule ei pea aga vastu ka täiesti elujõuline mets. Seetõttu ongi metsaliinidel kõige sagedamini rikete põhjuseks liinidele murdunud puud või oksad.
Töökindluse hoidmiseks puhastab Jaotusvõrk igal aastal võsast, liinidele liiga lähedale ulatuvatest puudest ja okstest tuhaneid kilomeetreid metsakoridore. Kui aga sooviksime laienda koridore selliselt, et ükski puu liinini ei ulatuks, peaksime tänaste kaitsetsoonide ulatust mõlemale poole liini telge suurendama pea 25 meetrini. See tähendaks umbes Hiiumaa-suuruse metsa maha raiumist. Ühtlasi see on kallis ja aeganõudev protsess ning selle tulemus ei ole püsiv. Õnneks on meil olemas parem ja püsivamat tulemust andev alternatiiv – maakaabel.
Looduslik vaenlane nr 2 - lumesadu
Lumi on salakaval, sest tegelik kahju elektrivõrgule avaneb pikema aja jooksul. Lume jõudu said tunda paljud eestimaalased, kõik Jaotusvõrgu ja partnerite rikkebrigaadid ning meile appi tulnud koostööpartnerid-eraisikud nii lumetormi Monika kui ka sellele järgnenud nädalavahetusel.
Monika viis elektrivarustuse 11 000 majapidamisel, kuid sellele järgnenud neljal päeval lisandus neile veel pea 60 000. Väga suur osa neist voolukatkestustest toimus seejuures pärast nädalavahetust, mil sajupilved olid Eesti piiri ületanud. Miks nii? Selgitus on lihtne. Esimestel saju päevadel peavad puud ja oksad lume raskusele vastu, kuid aja möödudes vajuvad need tasapisi ning lõpuks jääb vaid kaks võimalust – kas kukub lumi või puu.
Palju ebamugavust valmistab lumi ka seetõttu, et suurtes kogustes tähendab see tavapärasest hulga pikemat katkestuste kestust. Rikkekohani jõudmist võivad raskendada kinnituisanud kõrval- ja metsateed ning ka metsakoridoride läbimine on paksu lume tõttu aeganõudev protsess. Ehkki rikkeid parandatakse ööpäevaringselt, on rikkekohtade leidmine öösiti raskendatud ja elektrikutele ohtlikum. Kõige selle tulemusel võib üksikutes majapidamistes elektrivarustuse taastamine viibida päevi, harvadel juhtudel isegi kuni nädal.
Looduslik vaenlane nr 3 - jäide
Jäide tekib õhuliinidele ja puudele, kui temperatuur kõigub pikalt nulli piiril. Eelmisel aastal avastasime rikkekohti otsides metsaliinidelt isegi kuni 30 cm jämedusi jäite ja lumega kaetud liine. Mida rohkem jäidet liinile koguneb, seda raskemaks liin muutub ja seda rohkem see vajub. Raskuse all võivad puruneda nii liinipostid kui ka elektriliin ise.
Õhuliinidele tekib jäide ka jäise vihma puhul. Lähimad riigid, kus hiljuti jäävihm ulatuslikke voolukatkestusi tekitas on Läti ja Venemaa. Jäävihm lõhub õhuliine sarnaselt jäitele.
Ühtlasi murrab jäide puid ja oksi. Esmalt muudab sula puule kogunenud lume märjaks ja kordades raskemaks. Miinuskraad külmutab seejärel märja lume puu külge kinni ning jää hakkab oksa ja lõpuks kogu puud aeglaselt maapinna poole vedama.
Jäite ennetamisel ei ole maakaabelliinidest paremat lahendust. Jaotusvõrgu ja meie partnerite brigaadid küll kõrvaldavad rikete likvideerimise käigus juhtmetelt ning ka vajunud puudelt jäite ja lume, ent õhuliine on Jaotusvõrgul Eestis kokku ligi 50 000 kilomeetrit. Seda on rohkem kui Maal ümbermõõtu.
Töökindlus sõltub ka võrgu vanusest
Jaotusvõrgu elektrivõrgu haavatavus on tingitud ka selle kõrgest elueast. Juba täna on märkimisväärne osa meie võrgust üle 40 aasta vana. Ka hiljutine ulatuslik avarii Pääsküla alajaamas oli vähemalt osaliselt tingitud alajaama vananenud seadmetest (kusjuures uue Pääsküla alajaama ehitamine oli Jaotusvõrgul plaanitud 2012. aastale).
Probleemid meie võrguga muutuvad aina teravamaks, sest lähima viie aasta jooksul jõuab kasuliku eluea piirile veel pea veerand ligi 60 000-kilomeetrisest elektrivõrgust. Elektritarbija jaoks avaldub see vaid ühel viisil: elektrikatkestused. Paraku ei ole siin muud abinõud, kui investeeringute kiirendamine ja uuendustööde mahu tõstmine. See aga avaldab paratamatult mõju ka võrgutasudele.
Kaasaegne elektrivõrk on talvekindel
Mida rohkem maakaablit ja komplektalajaamu ehitame, seda sõltumatumaks muutub elektrivarustus ilmastikuoludest. Kaasaegne elektrivõrk, mis asub valdavas osas maa all ja on täielikult kaugjuhitav, peab vastu talvele, kevadele, suvele ja sügisele.
Selleks soovime eesolevatel aastatel elektrivõrgu uuendustöid rohkem teha. Loomulikult ei ole hüppeline kasv mõistlik nii elektriehitusturu võimekust kui ka tarbijate ostujõudu arvestades, küll aga on mõistlik ja äärmiselt vajalik investeeringute iga-aastane astmeline kasv.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!