Vahemerd seilati juba 130 000 aastat tagasi
Jämedakoelised kirved ja muud tööriistad, mida arvatakse pärinevat ajast 130 000 kuni 700 000 aastat tagasi, leiti Vahemere saare Kreeta lõunarannikul asuvate kaljukoobaste lähedusest, vahendab The Daily Mail.
Kreeta on mandri-Kreekast lahutatud olnud umbes viis miljonit aastat, mis tähendab, et tööriistade valmistajad pidid maismaast vähemalt 65 km kaugusel paiknenud saarele olema sattunud meritsi.
Eelmised kõige varasemad tõendid inimeste merereisidest pärinevad 60 000 aasta tagusest ajast; kreeklased tegid meresõiduga senistel andmetel algust 11 000 aasta eest.
Taolised tulemused esitavad väljakutse senitunnustatud seisukohale, mille järgi inimesed rändasid Aafrikast Euroopasse ainult maitsi.
Üleeilses pressiteates ütles Kreeka kultuuriminister: „Uurimuse tulemused mitte ainult ei paku tõendeid Vahemere laevatamisest kümneid tuhandeid aastaid seniteatust varem, vaid muudavad ka meie arusaama varajaste hominiidide kognitiivsetest võimetest.“
Senini varaseimad tõendid muistsete meresõitjate kohta Kreekas pärinevad 11 000 aasta tagant.
Tööriistad leidsid Plakiase küla lähistel koopaid ja kalju-uurdeid uurinud arheoloogid Ateenas tegutsevast Ameerika antiigiuuringute koolist ning kohalikust kultuuriministeeriumist.
Samalaadseid kiviriistu seostatakse Heidelbergi inimese ja homo erectuse, kaasaja inimtõu väljasurnud eellasega, kes arenes Aafrikas umbes 200 000 aasta eest.
Ministeeriumi peaarheoloog Maria Vlazaki ütles: „Seni puudusid meil tõendid varakiviaegsest asustusest Kreetal.“
Tema sõnul pole selge ei see, kus oli muistsete hominiidide merereisi alguspunkt, ega seegi, kas avastatud asulad olid püsivad või ajutised.
„Nad võisid tulla Aafrikast, aga võisid tulla ka ida poolt,“ ütles ta. „Edasised uuringud peaksid aitama sellele küsimusele vastust leida.“
Arheoloogide töörühm on esitanud taotluse teha samas piirkonnas täiendavaid väljakaevamisi; Kreeka valitsus peaks vastava volituse väljastama millalgi tänavu.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
