Teadlased: seletamatu viha jumala vastu on üldinimlik
„Paljud inimesed kogevad viha jumala vastu,“ selgitab Exline. „Isegi inimesed, kes jumalat sügavalt armastavad ja austavad, võivad vihastada. Täpselt samamoodi, nagu me vihastame teiste inimeste, nende hulgas ka oma lähedaste peale, võime vihastada ka jumala peale.“
Case Western Reserve’i kunsti- ja teaduskolledži abiprofessorina on Exline uurinud jumalaviha juba enam kui kümme aastat ning viinud läbi katseid sadade inimeste, nende hulgas kolledžiõpilaste, haiguse üle elanud vähihaigete ja leinast murtud pereliikmetega, vahendab PhysOrg.com.
Exline’i ja kolleegide tööd kokku võttev artikkel „Viha jumala vastu: ühiskondlik-tunnetuslikud prognoositegurid, valdavus ning seosed leina ja vähiga kohanemisega“ ilmus ajakirja Journal of Personality and Social Psychology värskes numbris.
Viha jumala vastu langeb tihti kokku surmade, haiguste, õnnetusjuhtumite ja loodusõnnetustega. Ometi ei piirdu vastav raev ainult üldtraumaatiliste olukordadega. See võib samamoodi esile kerkida pettumuste kogemisel isiklikus elus, nurjumiste või valuliste isikutevaheliste suhete korral. Mõned inimesed tajuvad, et jumal on selliste sündmuste eest vastutav, ning vihastavad, kui aduvad jumala kavatsusi julmade või hoolimatutena. Nad võivad arvata, et jumal on nad maha jätnud, neid reetnud või nende suhtes ebaõiglaselt käitunud, ütleb Exline.
Exline märgib, et viha jumala vastu võib olla raske endale tunnistada. Paljud inimesed häbenevad selliseid tundeid ega taha neid möönda, ütleb ta. Eelkõige usuvad just religioosselt eriti pühendunud inimesed sellisel puhul, et nad peaksid keskenduma vaid usuelu positiivsele küljele.
„Ent usk ja vaimsus on sarnased muude eluvaldkondadega nagu töö ja inimsuhted,“ ütleb Exline. „Need pakuvad olulisi hüvesid, aga võivad kaasa tuua ka raskusi. Viha jumala vastu on üks sellistest raskustest,“ lisab ta.
Exline’i tulemused näitavad, et protestandid, Aafrika päritolu ameeriklased ja eakamad inimesed teatavad vihast jumala vastu harvem; inimesed, kes jumalat ei usu, võivad ometi tema vastu viha südames kanda; ning kõige rohkem kannatusi põhjustab jumalaviha siis, kui see on sage, äge või krooniline.
Jumalavastasest vihast ülesaamine võib toimuda samasuguste etappide kaudu nagu tavaliste raevuprobleemide lahendamine.
„Põhjalikum juurdlemine olukorra ja jumala rolli üle selles võib inimesele kasuks tulla,“ leiab Exline. „Näiteks võib viha kahaneda, kui otsustatakse, et jumal polnud ebameeldivate sündmuste käivitamises tegelikult süüdi, või kui õpitakse nägema, kuidas jumal on valulisse olukorda mingisugust tähendust või kasu toonud.“
Inimestele, kes on jumala peale vihased, tuleb kindlasti rõhutada, et nad pole üksi. Taolised mured vaevavad paljusid inimesi, lisab Exline, soovitades, et inimesed peaksid püüdma oma viha jumalale ausalt ja siiralt tunnistada, mitte tõmbuma endasse või üritama oma negatiivseid tundeid varjata.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
