Füüsikud: põrgutit ei saa peatada
Füüsikud kaaluvad võimalust lükata aasta võrra edasi Suure Hadronite Põrguti plaanitavat sulgemist, et jätkata seni tabamatu Higgsi bosoni otsinguid.
Šveitsi ja Prantsusmaa piiril Genfi linna lähedal paiknev LHC (Large Hadron Collider) on võimsaim osakeste põrguti, mis liigutab osakesi energiaga kuni 14 teraelektronvolti (1 teraelektronvolt (TeV) = 1012 eV), vahendab Novaator portaali New Scientist uudist.
LHC ehitati selleks, et avastada Higgsi boson. See on seni veel avastamata elementaarosake, mille ülesandeks on anda ülejäänud elementaarosakestele mass. Selle leidmine võimaldaks mõista, kuidas teised osakesed, näiteks elektronid omale massi said.
Kuid LHC täisvõimsuse saavutamine on olnud oodatust aeglasem. 2008. aasta septembri õnnetus lükkas kiirendi kasutuselevõtu enam kui aasta edasi. Kahjustuste vältimiseks on seda käigus hoitud kõigest 7 TeV suuruse energiaga, see on pool kavandatust.
Siiani on plaanis olnud selle energiataseme juures andmeid koguda 2011. aasta lõpuni ning põrguti siis 15 kuuks sulgeda, et teha 14 TeV saavutamiseks vajalikud parandused.
Nüüd aga kaaluvad LHC haldurid sulgemise aasta võrra edasi lükkamist. See annaks LHCle võimaluse leida Higgsi kohta märke enne pikaajalist pausi.
USAs Indiana osariigis asuva Purdue ülikooli teadlase Ian Shipsey sõnul võivad nad olla avastusele ülilähedal ning tahavad seetõttu samas hoos jätkata.
Shipsey juhib rühma füüsikuid, kes töötavad LHCga kaugjuhtimise teel USAs Illinoisi osariigis asuvast Fermilabist, kus asub ka konkureeriv põrguti Tevatron.
Paljud neist füüsikutest töötavad korraga mõlema projekti kallal.
Uudised võimalikest muudatustest plaanides tulevad hetkel, kui septembris ja oktoobris soovitati Tevatroni kasutamisaega Higgsi otsinguteks pikendada.
Tevatronis peaks Higgsi otsingud plaanide kohaselt lõppema 2011. aasta septembris, kuid kaks füüsikute kolleegiumit, millest ühe liige on ka Shipsey, on teinud ettepaneku pikendada selle kasutusaega 2014. aasta lõpuni.
Kuigi Tevatroni kahe teraelektronvoldine energia kokkupõrgetel on LHC omast palju madalam, on USAs asuv põrguti olnud töös kauem ning kogunud suurema hulga andmeid. See eelis võib osutuda otsingute käigus oluliseks, sest eesmärgiks on leida haruldasi tulemusi tohutu hulga tavapäraste seast.
Shipsey sõnul on vaatamata Tevatroni võimaliku kasutusaja pikendamisele olemas siiski ka soov hoida LHC edasi töös. Ta loodab, et mõlemad taotlused kasutusaegade pikendamise osas lähevad läbi.
Mõlema eksperimendi poolt kogutud tõendusmaterjal Higgsi kohta tõstaks kindlustunnet, et see on olemas.
CERN-i kõneisiku James Gillies' sõnul on mitte täiel võimsusel töötava põrguti tööaja pikendamine võimalik. Samas lisab ta, et lõplik otsus tehakse järgmise aasta jaanuari lõpus Prantsusmaal Chamonix's toimuval füüsikute kohtumisel.
