Avastati esimene galaktikavälise päritoluga hiidplaneet
Tänaseks on meie kodugalaktikas sündinud planeete leitud ligi 500, ent täheteadlaste värske avastus, Jupiterist neljandiku võrra ja Maast 400 korda suurem gaasihiid tiirleb ümber tähe, mis alustas eksistentsi võõras kääbusgalaktikas, vahendab The Daily Telegraph.
Vesinikust ja heeliumist koosnev planeet HIP 13044 on osa päikesesüsteemist, mis pärineb Maast umbes 2000 valgusaasta kaugusel asuvast tähtederühmast nimega Helmi voog (ingl Helmi stream).
Orienteeruvalt kuus kuni üheksa miljardit aastat tagasi liitus Helmi täheparv nn galaktilise kannibalismi käigus Linnuteega ja kujutab endast nüüd osa lõunataevas vaadeldavast Ahju tähtkujust.
Tohutu kauguse tõttu ei olnud Tšiilis La Sillas tegutseva Euroopa lõunaobservatooriumi ESO astronoomidel võimalik planeeti sealse 2,2-meetrise läbimõõduga teleskoobiga otse vaadelda.
Selle asemel tuletati planeedi olemasolu tähe väikestest reetlikest loperamistest, mida põhjustab orbiidil asuva suure kaaslase gravitatsiooniline tõmme, mida teadlased tuvastasid teleskoobi külge monteeritud kõrge eraldusteravusega spektrograafi abil.
Saksamaal Heidelbergis tegutseva Max-Plancki astronoomiainstituudi esindaja Rainer Klemen rõhutab, et avastus on väga põnev. “Esmakordselt on astronoomidel õnnestunud tuvastada planeedisüsteem galaktikavälise päritoluga tähevoolust. Kuna kaugused on ääretult suured, pole seni teistes galaktikates planeete kinnitatult tuvastatud, ent täheparvede kosmiline liitumine on ometi toonud ühe galaktikavälise planeedi meie seireulatusse,” ütleb ta.
Planeet tiirleb ümber oma elutsükli finaalile läheneva tähe, mille vesinikkütus on ära kulutatud ning massiivse paisumise faas — ehk nn punase hiiu etapp — möödas, ning mis on tõenäoliselt oma päikesesüsteemi sisemised planeedid alla neelanud. Täht on nüüdseks juba uuesti kokku tõmbunud ning põletab tuumas leiduvat heeliumi.
Uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Science Express.
Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!
