Õpi kasutama oma auto elektroonilisi abimehi!

Kaasaegsed sõidukid pole enam ammu lihtsalt mehaanika ja sisepõlemismootori koostöö triumf. Nüüdsed autod pakatavad protsessoritest ja elektroonikast, mis juhti hädaolukorras abistama tõttavad. Kuival suvel neid igapäevaselt ei tajugi, ent just libedal talvel muutub stabiilsuskontrolli ja ABSi põrin argiseks.

ABS

Kõige elementaarsem elektriline abivahend on vast roolivõimendi ja pidurivõimeni, ent nendega ei pea end keegi täiendavalt kurssi viima. Küll aga on libedas abi sellest, kui oskad enam-vähem hinnata, kuidas töötab pidurite blokeerimise vastane seade ehk ABS – kui kaugele see autot jääl ja lumelörtsis tegelikult libistab?

Liikluses seda järgi proovida ei maksa, küll aga on võimalik ABSi täpse käitumise tajumiseks võimalik minna Tallinna lähedal näiteks Männiku libedarajale, milliseid on ka mujal Eesti suuremate linnade külje all ja sees. Kuna ABS sisuliselt väristab piduripedaal, siis võib teinekord pidurdusteekond jää peal hoopis pikeneda, kuigi kuivas on see niiviisi lühem. Libedarajal või vabal ja piiratud platsil tasub enesele selgeks teha pidurdusmaa pikkuse kujunemise üksikasjade kõrval ka viis, kuidas ABSi abil aeglustavat sõidukit on võimalik veel roolida, sõidusuunda muuta – seda on nimelt võimalik teha küll.

Kui ABS ei tööta näiteks mõne anduri probleemi tõttu, siis on talvehakk viimane aeg leida vahendid remondiks. Suvel polegi sest puuduvast ABSist nii palju lugu, ent libedas on see ohu olukorras turvalise roolimise tagatis.

ESP

ABS’iga teeb koostööd ESP ehk elektrooniline sõidustabiilsuse programm, mida mõni tootja nimetab kahtlemata ka teiste tähelühenditega. Kuivas avaldub ESP eelis sarnaselt ABSile päris ekstreemsetes tingimustes, kui pidamine asfaldil kaduma hakkab ning auto külge ette võtta või hoopis rooli keeramisele vaatamata otse sõita tahab. Libedal talvel on taoline kerge libisemine aga igapäevane nähtus ning paljud juhid ei pea seda enam niivõrd peavaluks, kui arvestavadki juba ise liigeldes kerge libisemisega – ning see on hea ja õige, kuna siis ei tule see kerge libisemine sohvrile ebameeldiva ja närviliseks muutva üllatusena.

Ka ESP käitumise nüansid tuleks oma auto puhul selgeks teha libedal platsil, et näha, kui suurtel kiirustel elektroonika veel autot valitud trajektooril hoida suudab ning millal ja mil määral süsteem sekkub – see on erinevate markide ja mudelite puhul vägagi erinev. Proovige sõita kerges kaares või teha isegi ringe, et tunda, kuidas ja millal elektroonika ABSiga erinevaid rattaid pidurdab ning veojõudu erinevate rataste ja telgede vahel jaotab. Kui tunnetad oma auto ESP hingeelu sama hästi kui ülejäänud auto oma, pole probleemi selle tööloogikat ohu olukorras juba intuitiivselt tajuda. Turvalist liiklemist!

Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!

Oma sõiduki müügikuulutus pane portaali MÜÜ! Kuulutuse lisamine on tasuta!