Ühe Islandi perekonna geneetilist päritolu uurinud teadlased usuvad, et esimesed ameeriklased jõudsid Euroopasse millalgi 10. sajandi paiku — tubli viissada aastat enne seda, kui Kolumbus 1492. aastal oma esimesele avastusretkele purjetas, vahendab The Daily Telegraph.

Vananorra saagade kohaselt avastasid viikingid Ameerika mandri sajandeid enne Kolumbust. Viimatised andmed paistavad toetavad hüpoteesi, mille kohaselt võisid nad naastes endaga Põhja-Euroopasse kaasa võtta Ameerika indiaanlaseid.

Uurijate hinnangul pärandas üks Põhja-Ameerikast arvatavasti umbes aastal 1000 m.a.j. Islandile saabunud naisterahvas oma järeltulijaile geene, millest leidub tänapäeval jälgi umbes 80 islandlase genoomis.

Uurijad suutsid geenide jälgi ajada Islandi lõunapiirkonnas asuva Vatnajökulli liustiku lähiümbruseni umbes aastal 1710, välistades seega esialgsed teooriaid, mille kohaselt võisid geenid saabuda Aasia kaudu.

„Kuna pärast 10. sajandit oli saar pikka aega praktiliselt isolatsioonis, on kõige tõenäolisem, et need geenid kuulusid ameeriklannale, kelle viikingid millalgi 1000. aasta paiku sealt Islandile tõid,” ütleb Hispaania Pompeu Fabra ülikooli teadlane Carles Lalueza-Fox.

Kanada idaosa Terranova regioonist L’Anse aux Meadowsist avastatud viikingiasula arvatakse pärinevat 11. sajandist.

Uurijad ütlesid, et üritavad jätkuvalt välja selgitada, millal täpselt esimesed ameeriklaste geenid Islandile saabusid, ning seostada neid ka Põhja- ja Lõuna-Ameerika kalmeleidudega.

Uurimus, mille Hispaania teadusuuringute keskus äsja avalikustas, ilmub peatselt ajakirjas American Journal of Physical Anthropology.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!