Eksperdid osutavad, et kui peaks selguma, et sama tendents valitseb ka kõrgemal, võivad aeglasemad tuuled küll mõjutada õhureostuse liikumist, vahendab National Geographic.

Pühapäeval ajakirjas Nature Geoscience avaldatud värske uurimuse raames analüüsisid teadlased ligi 30 aasta jooksul kogutud andmeid tuule kiiruse kohta enam kui 800-st maismaa-ilmajaamast peamiselt põhjapoolkeral, kus pikema aja jooksul kogutud tuuleandmed on kõige usaldusväärsemad.

Keskmistel põhjalaiustel paiknevate riikide — kaasa arvatud Ameerika Ühendriikide, Hiina ja Venemaa — maismaatuulte keskmine kiirus aastas oli langenud kuni koguni 15 protsenti, umbes 17-lt kilomeetrilt tunnis umbes 14-le kilomeetrile tunnis, selgus uurimusest.

Tõenäoliselt kahaneb tuulte kiirus ka lõunapoolketal, oletab töörühm. Tuultel maailma eri paigus on alati paarilised, mis tähendab, et tuulte keskmine kiirus ei saa ühel laiusel tõusta, ent teisel alaneda — hüpotees, mida rõhutavad Austraaliast kogutud andmed, mis näitavad samuti maapinna-lähedaste tuulte salapärast aeglustumist.

Kui tuulte kiirus aeglustub ka kõrgemates õhukihtides, võib see mõjutada atmosfäärireostuse liikumist ja koguni tuulega edasikanduvate seemnete jaotust, väidab uurimuse juht, Prantsusmaa kliima- ja keskkonnateaduste laboratooriumi uurija Robert Vautard. „Me ei taha öelda, nagu oleks see hea või nagu oleks see halb. Me lihtsalt jälgime seda ja püüame leida selgitust.”

Piirkondades, kus tuul kõige rohkem pidurdus, oli viimase kolme kümnendi vältel ilmnenud ka kõige suurem taimestiku juurdekasv, mis annab mõista, et vastavate piirkondade puud ja põõsad toimivad tuuletakistusena, sedastab uurimisrühm.

Põhja-Ameerikas ja Euroopas on taimede massilist kasvu ajendanud teadlik taasmetsastamine. Venemaal ja mujal Euraasias tingib puudebuumi tõenäoliselt Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel hüljatud põllumaade metsistumine, osutavad teadlased.

Taasmetsastamine aitab aga selgitada vaid umbes 60 protsenti tuulekiiruse kaost, nendib uurimus. Globaalsest soojenemisest tingitud muutused õhuringluses võivad olla süüdi ülejäänus, ent kindla vastuse saamiseks on Vautardi sõnul vaja läbi viia edasisi uuringuid.

„Seega on meil vaid mõned killud piltmõistatusest”, lisab ta. „Me ei ole seda nähtust veel täielikult selgitada suutnud.”

Eksperdid osutavad siiski, et aegasemad tuuled ei pruugi veel panna põõna tuuleenergiatööstusele.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!